Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ToughDrive talub ka tõsist väärkohtlemist
Lubatud mahalugemiskiirus 30 megabaiti sekundis ei kadunud ühtki temperatuuri ega niiskustaset katsetades. Ka kirjutamiskiirus 20 megabaiti sekundis oli konstantne. Andmete säilivusajaks lubatakse tootelehel kümme aastat.
Tootelehel lubatud suurt kiirendust ma pulgale anda ei suutnud, kuid kõikvõimalikud asfaldile kukkumised ja põrutused ei olnud kummipalli sees istuvatele andmetele probleemiks.
Ka pulgaga kaasasolev andmekaitsetarkvara töötas suurepäraselt. Selles veendusin, kui olin salasõna teise testimispaika unustanud ning üritasin andmetele ligi pääseda. Lisaks on tarkvara abil võimalik määrata, kui palju mälupulga mahust on vabakasutuseks ning kui suur osa on reserveeritud kaitstud andmetele.
Töötemperatuuriks lubatakse seadmel -20 kuni 75 kraadi. Minu sügavkülma -18 kraadi on seega alumisele otsale piisavalt lähedal. Öö külmikus ei olnud seadmele probleem, hommikul võtsin selle jäätisetopsi alt, lasin aeglaselt soojeneda ning arvutile järgi pannes sain kohe täiskiirusel mp3-failid arvutisse tõmmata.
Kahjuks tegi ToughDrive'i mõneks ajaks töövõimetuks kõige süütumana näida võiv katse - mõned tunnid veeklaasis. Pärast seda, kui olin pulga klaasist välja võtnud, kuivaks raputanud ning pool tundi kuivada lasknud, ühendasin ta arvutiga ning nägin sinna tõstetud faile. Pool tundi hiljem teatas arvuti juba, et seade on vigane ning Windows ei oska sellega midagi peale hakata.
Pärast kuivada laskmist ning poputamist sain siiski Windowsi seadet aeg-ajalt tunnistama. Kataloog mp3-dega hakkas kiiruga arvutisse libisema ning korraks jõudsin juba naeratada, kui poole kopeerimise pealt hüppas ette veateade.
Õnneks ületas see katse juba tootja poolt ettekirjutatut ning nii pika ligunemise korral vettpidavust ei garanteerita. Küll pidas mälupulk vastu lompides sulistamisele ning vihmaga kaelas rippumisele.
Tundub, et mälupulkade tulevik on mingites erilistes nišialades, sest normaalses tsiviliseeritud ärikeskkonnas, eriti üha kiiremaks muutuvate internetikanalite olemasolu korral, on andmetele ligipääs ja transport võimalik ju ka üle võrgu.
Lisaks sellele on juba väga paljudel inimestel piisavalt suure mälukaardiga mobiiltelefon või andmesalvestust võimaldav mp3-mängija - milleks siis veel üks lisavidin?
Kahjuks ei ole ma seda seadet proovinud, kuid ülevaated internetis tunduvad väga positiivsed.
Kuna tegelikkuses on välkmälu (flash memory) tootjaid vähe, võistlevad kõik mäluseadmete pakkujad põhiliselt disaini või mõne lisaväärtuse abil, näiteks tarkvaras, mis on seotud turvalisuse, andmete taastamise, varunduse või muu taolisega.
Tehnilisi andmeid (eriti kiiret andmevahetust) ja tarkvarasüsteemidega sobivust vaadates on Tough Drive'i näitajad väga head, kuid põhiline müügiargument tundub olevat ultrakompaktsus ja eriline, nagu nimigi ütleb, vastupidav disain.
Muidugi on raske leida sellisele põrutus- ja veekindlusele praktilist eelist peale üldise kindluse, et andmed säilivad. Milliseid andmeid küll sellistes tingimustes transporditakse? Esmalt meenuvad ehk spioonitöö ja sõjavägi.
Aga hea disain ja kompaktsus teevad sellest paljudele aktiivset elutempot harrastavatele inimestele kindlasti väga ahvatleva aksessuaari.
Painutamine on mälupulgale kõige ohtlikum, sest materjali füüsikaliste omadustega on ette antud teatud tugevus.
Trükiplaati ja kontakti ei anna ühendada tugevamalt kui materjalide enda tugevus, lisaks tekib painutades jõuõlg. Ehk tsiteerides kangi seaduse formuleerinud Archimedest: "Andke mulle toetuspunkt ja ma nihutan maakera paigast."
Mälupulkade surma põhjuseks ongi üldiselt kolm asjaolu. Esimene neist on eelmainitud murdumine, teine kontaktide ja ühenduste oksüdeerumisest põhjustatud rikked ja kolmas staatilise elektri põhjustatud failide kustumine või vead FAT-failisüsteemis, mida annab sageli mäluseadme formaatimisega parandada, kui vaid enne vajalikud andmed kätte saab. Selleks saab kasutada spetsiaalset tarkvara või pöörduda spetsialisti poole.
Elektriväljad tekitavad sageli arusaamatuid rikkeid. Kuulsin hiljuti juhtumist, kus digitaalse peegelkaameraga pildistati pulma ja ühel hetkel andis kaamera otsad.
Paranduses ei leitud muud põhjust, kui et pildistati raadiomikrofoni läheduses.