Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gete kulutab palju raha kohvikutes
Gete kodulinn on Pärnu, kus elavad ta vanemad. Tütarlaps õpib praegu Tallinna kunstigümnaasiumi 10. klassis ning elab õpingute tõttu vanematest eraldi koos kolme sõbraga üürikorteris.
Nädalaks vajamineva raha saab Gete vanematelt eelmise nädala lõpus ning sellega peab ta terve nädala hakkama saama. Nädalavahetusteks küsib ta aga raha vastavalt vajadusele juurde.
Nädalas kuluva raha saab ta enamasti sularahas. Kui juhtub, et nädala keskel saab raha otsa, teevad vanemad talle pangast ülekande.
Getele ei meeldi kasutada maksmisel pangakaarti. "Ma absoluutselt ei salli seda, kui mul ei ole kindlat ülevaadet oma rahalisest seisukorrast," ütleb neiu kindlameelselt.
Tema regulaarkuludesse kuulub transpordikulu, sest ta üritab vähemalt kord nädalas jõuda Pärnusse vanemate juurde.
Kindlad väljaminekud on ka igakuine ühistranspordi kuupilet Tallinnas ja toit.
"Kuna ma olen ka igavene kohvikufriik, siis kulub mul päris palju raha kohvikutes istumisele ja sõpradega väljas söömas käimisele," ütleb Gete.
Eraldi küsib ta vanematelt raha riiete ostmiseks ja mööda Eestit ringisõitmiseks.
Gete peab end rahalaristajaks ja ütleb, et raha kulutades ei märkagi, kui kiiresti see kaob. Ent hiljem paneb mõnikord ennastki ahhetama, kui kiiresti ja mõttetute asjade peale tegelikult kulutatud on. Meelt armastab Gete lahutada sõpradega välja käies, näiteks kinos.
Varem Gete toidupoes toidukaupade hindasid ei jälginud, kuid nüüd, kui ta üksi elab, teeb seda küll. Siiski pole selline elukorralduse muutus muutnud tema toiduvalikut söögilaual. Allahindlustele tüdruk tavaliselt tormi ei jookse; kui leiab miskit ilusat, ostab ära.
Autor: Katharina Toomemets