Arco Vara eduloosse on tekkinud mõrad

Kadi Heinsalu 05. detsember 2006, 00:00

Arco Vara plaanib investeerida järgmise viie aasta jooksul Eestisse, Lätisse, Leetu, Ukrainasse ja Bulgaariasse 7,5 miljardit krooni. See teeb temast ühe suurema investeerija Tallinki kõrval. Arco Vara, nagu ka Tallink, kuulub kohalikele meestele. Omanikeringis on Richard Tomingas, Hillar-Peeter Luitsalu ja Arti Arakas. Kontsernis on üle 30 tütarfirma ja töötajaid üle 300. Firmal on plaan börsile minna.

Ometi on eduloosse tekkinud mõrad. Kolmanda kvartali lõpuks oli kasum vähenenud 32% võrreldes mullu sama ajaga ehk 55 miljoni kroonini.

Arco Vara juhatuse liikme, finantsjuht Sulev Luiga sõnul vähendasid kasumit kaks väikest projekti: Palusambla elurajoon Veskimöldres ja Merivälja elurajoon. Neisse plaanib Arco Vara investeerida vaid 22 miljonit krooni. Palusamblas on detailplaneering toppama jäänud kohalike inimeste vastuseisu tõttu ja Meriväljal on probleeme maadevahetusega.

Palusamblas käib aastaid kemplemine Veskimöldre eliitrajooni elanikega. Nad seisavad vastu sellele, et kunagi parkmetsana välja mängitud puhkeala maju täis ehitatakse. Palusambla detailplaneeringu kehtestamine põrkus linnavolikogu vastuseisule ja praegu arendaja täiustab seda.

Meriväljal on linn kohustatud valitsuse 2001. aasta otsusega asendama osa Arco Vara maid, mis ta kunagi maareformi käigus koos kümne eraisikuga erastas. Asendusmaa väljamõõtmine ja asjaajamine on veninud ja seetõttu pole saanud ehitada, rääkis Arco Investeeringute juht Veiko Pedosk. Ta loodab, et asi saab ühele poole uue aasta alguses.

Ehitus tõi kontsernile üheksa kuuga 13 miljonit krooni kahjumit ja seegi on Pedoski sõnul ajutine. Maha kirjutati tütarfirma Deena Ehitus varasemate projektide kahju. "Ehitus enam murelaps pole, tuleb lihtsalt teha väga head ehituslepingud," sõnas Pedosk.

Ehitamise kallinemise tõttu tegi Arco Vara oktoobri lõpus meeleheitliku sammu ja küsis Tallinnas Kodukolde korteritesse kolivatelt inimestelt kuni miljon krooni juurde. Firma loobus siiski sellest.

Venima on hakanud kaks Arco Vara miljardiprojekti Tallinnas: kesklinnas Vanasadama lähedale ehitatav spaahotell ja Kadrioru kortermajade kompleks. Spaahotelli projekti kohta liigub kuuldus, et sellele otsitakse ostjat. Pedosk lükkas selle ümber, spaahotellist saab hoopis Arco Vara maamärk. Siiski ta tunnistas, et valmimine hilineb ja projekti teise osapoolega räägitakse läbi uue avamisaja suhtes.

"Me otsime partneriga lahendusi, siin on kõik variandid võimalikud, mis on lähiaja otsus. Ehitushinnad on arendusturgu palju mõjutanud ja mitme suure projekti ees on küsimus võimalikust profiili muutmisest," rääkis Pedosk.

Esimese kava järgi pidi spaahotell avatama 2007. aasta esimeses pooles, kuid alles tänavu septembris andis linn ehitusloa ja ehitamine võtab vähemalt kaks aastat. Seal hakkab teenindama Euroopa suurim spaahotellide kett Holiday Club Resorts OY. Viimase kodulehel on Tallinna spaa avamisaastaks märgitud 2008.

Holiday Club Resorts OY (HCF) peadirektor Vesa Tengman sõnas, et spaa ettevalmistuse venimine pole probleem, sest igas riigis võib tulla tõrkeid. "Meie oleme arvestanud, et 2008 avatakse Tallinnas spaa," lisas ta lootusrikkalt mõni nädal enne, kui Arco Vara temaga uue tähtaja suhtes läbirääkimisi alustas.

Teine magus miljardiplaan on Arco Varal Kadriorus. Sinna, kus igal suvel sai lustida lõbustuspargi karussellidel, peaks kerkima 4-5korruselised üksteisega ühenduses olevad lintmajad. Tivoli krundi napsas Arco Vara 2005. aasta suvel 21 konkurendi eest enampakkumisel rekordilise summaga, makstes 4,4 hektari eest 250 miljonit krooni.

Projekt on linnavalitsuses detailplaneerimise algatamise eelses etapis. Probleem oli selles, et arendaja soovis Tivoli alale palju suuremat ehitusõigust kui alale mõeldav, rääkis linnavalitsuse esindaja. Praegu vaieldakse linnaplaneerimise ametis, kas eskiis jätab piisavalt ruumi puudele ja haljastusele ning kuidas seal liiklusskeem lahendada. Majad on projekteeritud selliselt, et igast korterist avaneb vaade merele. Pedoski sõnul jätavad need majad hoopis ruumi üle.

"Linn on seisukohal, et pakutud hoonestuse tüübi vastavus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus antud piirkonnas lubatud hoone tüüpidele on vaieldav," edastas linnavalitsus. Uued korterid peaksid seal müüki tulema heal juhul 2008. aasta lõpus, kui detailplaneering järgmisel aastal kehtestatakse.

Lisaks on venima jäänud kaks projekti. Tallinna Betooni 8b pidi kerkima 2007. aastal 210 miljonit krooni maksev bürookompleks. Äsja andis firma teada, et projekt on müüdud NG Investeeringutele. "Keskendume Tallinnas elamuehitusele," põhjendas Pedosk.

Paldiski mnt 80 on plaanis 215 miljoni kroonine ärihoone ja see peaks valmima 2008. aastal. Detailplaneeringu algatamise on linn tagasi lükanud. Arco Vara peab enne riigiga kokku leppima juurdepääsuteede rajamise mere äärde.

"Elamuehituse marginaalid vähenevad juba suhteliselt lühikeses perspektiivis, sest korterite müügihinnad on stabiliseerunud, samas ehitushinnad jätkavad tõusu," lausus NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak.

Praegu on marginaal kõrge eelkõige nendes projektides, kus maa on ostetud vähemalt kaks-kolm aastat tagasi, lisas Aak.

Koger ja Partnerite nõukogu esimees Andres Koger põhjendas marginaalide vähenemist märgatava pakkumise kasvu, ebamäärase kvaliteedi ja tööjõupuudusega.

"Ma ei julge prognoosida hindade langust protsentides, kuid kartused on üle võimendatud. Turg peab korrastuma, kvaliteet saab prioriteediks ja need, kes tegid investeerimisotsuseid suurest eufooriast, peavad leppima väiksema marginaaliga, et raha koju tagasi tuua," kommenteeris Koger. Samas lasevad paljud ettevõtted endiselt tugeva majanduskasvu seljas liugu.

"Meie puhul on käive ja kasum endiselt hea, võib öelda, et kasumlikkus on isegi parem kui eelmisel aastal. Seetõttu me Arco Varaga sarnast tendentsi enda puhul ei näe," sõnas Pro Kapitali juhatuse liige Andrus Laurits. Tema sõnul võivad kasumlikkust mõjutada tähtaeg, korterite üleandmine ja arendamise koht. "Meie arendame peamiselt Tallinna kesklinnas, võib-olla pole Viimsi põllud tõesti enam nii kasumlikud," lisas Laurits.

"Ober-Hausil läheb praegu endiselt hästi, nopitakse suure majanduskasvu vilju," sõnas Ober-Hausi Kinnisvara Eesti tegevdirektor Taavi Ojala. Samas on selge, et väga suurt hindade kasvu enam näha ei ole, nentis ta.

"Ilmselt on neil (Arco Vara - toim.) mõned projektid sattunud valesse ajajärku ning seetõttu tundub kasumiaruande järgi, et nad pole midagi teinud," lausus Ojala. Arendajatel võib vahepeal kehvasti minna, aga siis tekib jällegi mõne projekti realiseerimisest väga kõrge tulusus. Ojala tõi näiteks Manutendi, kelle 2005. aasta ülihead majandustulemused sõltusid paljuski mitme projekti realiseerimise kokkulangemisest.

Üheksa kuuga kasvas Arco Vara kontserni laenusumma 881 miljonilt 1,3 miljardile kroonile.

"Laenukoormus ei ole probleemiks, omakapital lubaks laenu veelgi suurendada," rääkis Arco Vara finantsjuht Sulev Luiga. Seni on laenu teenindus tema sõnul muretu, sest kinnisvarahindade tõus katab Euribori kasvu ning kinnisvaraturg on likviidne. Arendajad refinantseerisid kahaneva Euribori ajal lühiajalisi laene pidevalt soodsamaks. Kui Euribor muutub nüüd järjest suuremaks, saab Luiga sõnul kasutada instrumente, mis riske vähendavad.

Arco Vara on järjest rohkem Eestist eemale tõmbunud ja tahab muutuda üle mere minejaks, rääkis Arco Investeeringute juht Veiko Pedosk.

Sel aastal on Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja teinud ühisfirmad Norra, Hollandi, Soome ja Austria ettevõtjatega. Arco Varal on kaks investeerimisfondi. "Lätis on meil kordades rohkem kortereid ehitamisel kui Eestis, seal on hea asju ajada," lisas Pedosk.

Ta oli optimistlik Arco Vara aastatulemuste suhtes: mitmendat aastat on puhaskasum olnud 100 miljoni krooni ringis ja Pedoski sõnul pole välistatud, et ka sel aastal eesmärk täidetakse. "Arenduses on kõik hooajaline," sõnas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:28
Otsi:

Ava täpsem otsing