EL nõuab Lätilt ja Leedult heitmekoguste kärpimist

Sirje Rank 11. detsember 2006, 00:00

Kavad puudutavad järgmist etappi ELis 2005. aastal käivitunud kauplemissüsteemi kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamise, kattes perioodi 2008-2012.

Ka Eesti on oma kava esitanud, kuid novembris hinnangu saanud riikide seas Eestit veel ei olnud. Kümnest kavast üheksa lükkas komisjon tagasi, nõudes lisakärpeid. Enim Lätilt ja Leedult - vastavalt 57% ja 47%.

Komisjon ei taha enam korrata viga, et lube anti algselt liiga palju. See tõi järsu hinnalanguse heitkogustega kauplemiseks loodud elektroonilisel börsil, õõnestades kogu mehhanismi toimimist. Idee järgi peab börs ergutama firmasid heitmeid vähendama, andes võimaluse kasutamata kogused rahaks teha. Kui heitmed on lubatust suuremad, saab lube juurde osta. Ülejääk kukutas CO2 tonni hinna 30 euro tipust 7-8 eurole.

Erinevalt vanadest liikmesriikidest taotleb Eesti järgmiseks perioodiks lubatud heitmekoguseid juurde, sest ettevõtteid tuleb juurde ja majandus kasvab.

"Rusikareegli järgi: kui majandus kasvab 10%, siis elektritarbimine 5%," illustreeris Eesti suurima kvoodisaaja Eesti Energia (EE) kasvavat vajadust keskkonnajuht Tõnis Meriste. Lõviosa elektrist toodetakse CO2-rikkast põlevkivist ning eraldi jutt on Estlinki kaabel.

Meriste ütles, et kui rehkendada, et EE müüks aastas Põhjalasse 1 teravatt-tunni jagu elektrit, võib vajatav heitkogus kasvada miljoni tonni võrra.

Esimesel perioodil jäi EE-l heitkoguseid üle. Meriste sõnul on neid ligi miljardi krooni eest müüdud, kui kauplemiseks vajalik register Eestis lõpuks suure hilinemisega käima sai. Paljud firmad pole Meriste arvates siiski müüa riskinud. Teised, nagu Kunda Nordic Tsement, on teinud arvestused väga täpselt. "Meie pole midagi müünud ega ostnud," ütles tsemendifirma vanemnõunik Aadu Kana.

Eesti jaoks on murekoht, et Euroopa Komisjon tahab uuel perioodil aluseks võtta 2005. aasta tegelikud heitmed. "Sellega võetakse meie jaoks ära igasugune kasvuvõimalus," ütles Meriste. Toona polnud veel ka uut kaablit. Ja aastad pole vennad.

"Praegu on meie jaoks peamine mitte langeda masendusse naabrite kavade pärast ning esitada oma taotlustele selged ja ühesed põhjendused," ütles Meriste. Lootust annab tõik, et Eestil on Kyoto kliimaprotokolli heitmete vähendamise eesmärgid täidetud, kuna aluseks võeti 1990. aasta, mil põlevkivi kaevandati Eestis kordades rohkem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing