Kaubakeskused ummistuvad

Ülikiire majanduskasv ning palgatõus jätab inimestele kätte üha enam vaba raha, mida kaupluselettide vahel kulutada. Selline aeg on iga kaupmehe unistus. Ent asjal on ka oma varjukülg, sest kõikide poodnike jaoks ei jagu vaba pinda, kus oma kaupa pakkuda.

Loomulikult soovivad kõik kaupmehed trügida suurtesse keskustesse, kus käib rikkam rahvas ning käibed on suured. Ent kaubanduskeskuste seinad pole kummist ning tänavu aasta on uut kaubanduspinda juurde tulnud napilt. Praegu on Eestis iga elaniku kohta üks ruutmeeter kauplusepinda. Areneva turu jaoks on seda küllaltki palju ning arendajad ei julge uusi mastaapseid projekte turule tuua, kuna võimalik majanduslangus annab esimese hoobi just äripindade turule.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Ingrid Mitt sõnab kaupmeeste lohutuseks, et uusi kvaliteetseid pindu tuleb tasapisi siiski juurde.

See, kas kaupmees omale sobiva pinna leiab, sõltub suures osas tema planeerimise oskusest. "Kui pinda soovitakse vahetada üleöö, siis loomulikult midagi ei leita," märgib ta. Sobiva pinna otsingu periood kestab Miti hinnangul keskmiselt kuus kuud, ent suuremate pindade osas peab arvestama kuni 2 aastaga. Mitil on kaupmeestele üks kindel retsept: pange paika laienemisstrateegia ja alustage aegsasti otsinguid.

Praegu on turul uute kaubanduspindade põud. Peagi valmivates ärikeskustes ja kaubandustänavatel pole peaaegu ühtegi vakantset pinda. Võib-olla õnnestub väga atraktiivsel kaubamärgil vahele trügida, kuid ka see ei ole tõenäoline, kuna valdavalt on pinnad üürilepingutega kaetud. Kasvavatel firmadel on üks väljund kasvada olemasolevas keskuses, kui omanik ruumi juurde leiab, näiteks mõne lahkuja näol. Keskused ei soovi üksteist kloonida, mis tähendab, et igaühel on eesmärk luua erinev kaubamärkide valik. Küll on aga uute kaubamärkidega Eesti turule tulijatel suured võimalused kanda kinnitada, sest neid oodatakse.