Savisaare ja sõprade meediaplaan

Järjena Keskerakonna rahastajate Oliver Kruuda ja Vjatšeslav Leedo viimase aja meediaostudele omandas Keskerakonna häälekandjat Kesknädalat väljaandev Jüri Vilmsi sihtasutus 100protsendilise osaluse ajalehes Vesti Dnja. "Vesti Dnja müüdi ärilistest kaalutlustest lähtuvalt, sest leht on pidevalt kahjumit kandnud," ütles Vesti Dnja vastutav väljaandja Andres Tõnisson eile.

Omanikfirma Holgeris OÜ juhatuse liige Kristian Randalu kinnitusel viimasel ajal Vesti Dnjas reklaami eriti polnudki. Teine müümise aspekt oli ostuhuvi, lisas ta.

Vesti Dnja ostnud sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital nõukogu liige Urmas Jürgenson põhjendas kahjumliku lehe ostmist sellega, et kasumis ajalehti keegi ei müü. Kesknädala peatoimetaja Allan Alaküla sõnul jäävad kaks väljaannet eraldi eksisteerima. "See ei ole venekeelse Postimehe ja Linnalehe analoog, mille toimetused on ühendatud. Lisaks keelebarjäärile on üks ka endiselt nädala- ja teine jätkuvalt päevaleht," lisas Alaküla.

Meediaekspert Tarmu Tammerki sõnul sõltub lehe tulevik sellest, kas üritatakse välja anda tasakaalukat lehte või minnakse primitiivse parteilise propaganda teed.

"Kõige hullem, kui leht valib propaganda tee, aga nimetab end endiselt sõltumatuks," sõnas Tammerk.

Tammerk lisas, et propaganda korral lugeja küll pettuks, aga suure tõenäosusega jõuavad enne sellest arusaamist ning tellimisest loobumist märtsikuised valimised kätte.

"Tegemist on teatud elanikkonnagrupi suukorvistamisega," kommenteeris sotsioloog Andrus Saar, kelle hinnangul on tegu ideoloogilise, mitte ärilise tehinguga.

"Kindlasti mõjub see erakonna tulemustele positiivselt," vastas Saar küsimustele, mil määral võiks tehing kaasa aidata eelolevatele Riigikogu valimistele.

Keskerakonna esimees ja majandusminister Edgar Savisaar viibis eile Brüsselis ja temalt kommentaari saada ei õnnestunud.

Meediasse investeerinud ärimeeste motiivid on olnud erinevad, vaid Oliver Kruuda põhjendas seda demokraatia toetamisega.

"Need väikesed ostud - ajakirjad Ärielu ja Sporditäht ning osalus Põhjarannikus - mõistagi veel seda eesmärki ei täida, kuid loodetavasti lisandub neid oste veelgi," sõnas Oliver Kruuda, kelle arvates on praegused suuremad väljaanded liiga selgelt ühe või teise erakonna hääletorud. Järgmise potentsiaalse investeeringuna sihib toiduainetööstur seltskonnaajakirja Just!.

Laevnik Vjatšeslav Leedo, kes värskelt ilmuma hakanud ajalehega Oma Saar endale tähelepanu tõmbas, kinnitas, et demokraatiaga pole tema puhul pistmist. "Mulle kuuluvat Kadi raadiot ja ajalehte on lihtsalt kergem müüa," põhjendab Leedo uue ajalehe asutamist. "Kui nad vaikselt tegutsevad ja kasumit toodavad, las nad siis olla pealegi. Mina oma nina nende tegemistesse ei topi."

Eesti Päevalehe 50protsendiline omanik Jaan Manitski tõdeb, et teda kannustas omal ajal meediasse investeerima soov vältida monopoli teket päevalehtede turul. "Minu soov oli säilitada leheturul veel üks sõltumatu häälekandja. Aateks ma seda nimetada ei oska, ehkki ma pean seda investeeringut mitte isiklikult, vaid ühiskondlikult tähtsaks."

Indrek Prants, kes koos oma kompanjoni Sven Mansbergiga kuulus vahepeal investeerimisfirmade kaudu ajakirja Just! osanike hulka, kinnitas, et nemad käsitasid seda osalust pigem laenuna. "Meie väljumine ajakirja omanikeringist oli alguses kokku lepitud. Mingeid ambitsioone meil ei olnud, kuid saime selgeks, et ega meediaäri kerge valdkond ei ole," nentis Prants.

1990ndate lõpus ajalehe Kuulutaja asutanud Oleg Gross tõdes, et ajendiks olid liiga kõrged reklaamihinnad maakonnalehes Virumaa Teataja.

"Olen Kuulutajat algusest peale võtnud kui vajalikku reklaamiväljundit, ehkki seal ka lugusid ilmub. Oma ülesande on tasuta jagatav leht täitnud," ütles Gross.

Üks esimesi näiteid ärimeeste meediahuvist on hilisemate pankurite Hannes Tamjärve, Andres Saame, Peeter Luige ja Sulo Muldia ühisfirma 1989. asutatud Eesti Ekspress.

Kuu aega hiljem ilmuma hakanud Äripäeva asutamisel kuulus 49 protsenti aktsiatest Ülo Pärnitsa juhitud Mainorile.

Praeguseks kuulub Ekspress juba aastaid Hans H. Luigele ja Äripäev Bonnieri perekonna Rootsi kontsernile. Postimehes omandas 1990. aastate alguses enamusosaluse Heldur Tõnisson, kellelt norralaste Schibsted hiljem aktsiad ära ostis.

1990. aastate algupoolel finantseeris ekspankur Andres Bergmann Hommikulehe väljaandmist ja Robert Lepikson panustas bulvarilehte Post ja Rahva Hääle baasil loodud Eesti Sõnumitesse.

1996. aastal omandas Jaan Manitski 50protsendilise osaluse Eesti Päevalehes.

1995 tekkis Eesti Sõnumite baasil Sõnumileht, nüüd juba ärimeeste Rein Kaarepere, Tiit Kõuhkna ja Mait Metsamaa finantstoel. Pärast Kaarepere äkksurma 1998 alguses müüdi leht Schibstedile.