Elektritootjad meelitavad kosilasi

Kaupthingi panga analüütiku Miko Mikkola sõnul on siin erandiks vaid Põhjamaad, kus tegutsevad elektriettevõtted lõikavad kasu hoopis uutest Euroopa saastereeglitest. Mõlemal juhul peaksid aktsiahinnad kerkima.

"Kuigi praegu tegutsevad elektriettevõtted enamikus siiani kui monopolid või duopolid, peaks Kesk-Euroopa avatuks muutuma. See on ka üks põhjus, miks firmad üksteist ostavad nagu hullud," rääkis Mikkola.

"Samas on siin risk, et avatud turul hakkavad firmad kasumit kaotama. Aga see ei käi Põhjamaade kohta, sest siinne turg on konkurentsile juba mõnda aega avatud olnud," lisas ta.

Eelmisel aastal kaotati kommunaalmajandusettevõtete omandamiselt piirangud, mis avas uksed ka sellistele investoritele nagu Warren Buffett, kes ostis PacifiCorpi mullu mais 5,1 miljardi dollari ehk 60 miljardi Eesti krooni eest. Endiselt on aga kogu maailmas alles väga palju ülevõtukandidaate.

Kuigi regulatsiooni on juba aastaid lihtsustatud, on elektriturg ikka suures osas killustunud. Näiteks toob uuringufirma CreditSights välja sellised New Yorgi börsil noteeritud võimalikud ostetavad ettevõtted nagu Pepco, Alliant, Westar, Energy East.

Praegu sõlmitakse aga suurem osa elektrienergiatööstuse tehingutest siiski Euroopas. Lääneeurooplased on mures, et sõltuvus Venemaa kontserni Gazpromi eksporditavast maagaasist üha suureneb, seepärast on tasakaalustamiseks võetud tõsisem suund oma sõltumatust võimaldavate elektriettevõtete rajamisele. Samal ajal üritab ka Euroopa Komisjon luua 25 liikmesriiki hõlmavat elektriturgu. Riikide valitsustele on antud juhtnöörid endisi riigiosalusega energiamonopole välismaiste ostupakkumiste eest mitte kaitsta.

KBC Securitiese finantsanalüütik Koen Dierckx toob välja Prantsuse elektritootja Suezi, selle erakordse kasumlikkuse ja tõenäolise ühinemise tõttu Gaz de France'iga, Suez on noteeritud Pariisi börsil ja ka New Yorgis.

Prantsusmaa poliitikud küll viivitavad tehingu lõpuleviimisega, aga Suezi juht Gérard Mestrallet teatas oktoobris, et loodab tehingu peagi lõpetada. "Kui gaasi hind on kõrge, lülitame me turbiini välja, müüme gaasi ja kasutame teisi allikaid elektri tootmiseks. Kui gaas on odav, kasutame turbiini," viitas Mestrallet ühinemisest tekkivale kasule.

Mikkola sõnul on Põhjamaade elektriturg juba mõnda aega avatud olnud, mistõttu ta siin ettevõtete ostu- ja ühinemispaanikat ei oota.

Küll aga ennustab ta näiteks Soome elektritootjale Fortum kasumi kasvu tänu Euroopa uuele saasteskeemile.

"Uued saastereeglid on Fortumi jaoks väga head, sest need tõstavad elektri hinda, eriti Põhja-Euroopas. Fortum toodab aga hüdro- ja tuumaelektrit, mis tähendab, et firma tekitab ise väga vähe kasvuhoonegaase. Seega suurendab ta oma käivet ilma lisakulutusteta," selgitas ta. "Samuti investeerib ettevõte väga palju ja maksab arvatavasti ka häid dividende," lisas Mikkola, kes annab Fortumi aktsiale juurdeostusoovituse.

PricewaterhouseCoopersi ennustuse kohaselt peavad maailma elektritootjad aastaks 2030 elektrijaamadesse ja -kaablitesse investeerima kokku 12,7 triljonit dollarit ehk 150 triljonit Eesti krooni. Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib, et selleks ajaks tarbitakse maailmas peaaegu kaks korda rohkem elektrit kui praegu.

Turuväärtuselt Euroopa suurima elektritootja Electricite de France'i aktsia hind hüppas eile 7 protsendi võrra rekordkõrgusesse, vahendas Bloomberg.

Aktsia hinnahüppe põhjuseks oli Euroopa Komisjoni üleeilne hoiatus riikidele, kes kaitsevad oma elektriturge.

Euroopa Komisjon tegi sammu nende riikide kohtusseandmise suunas, mis piiravad konkurentsi elektri- ja maagaasiturgudel. Nende hulka kuuluvad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Hispaania ja Eesti, Elektritootjad saaksid kasvatada müüki, kui neil lubataks müüa kogu toodetud elekter avatud turul.