Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börs muutus jälle popiks
Tallinna börs on Äripäeva hinnangul kõige parem võimalus Eesti ja lähiregiooni kiirest majanduskasvust osasaamiseks. Prognoosime, et sel aastal kiirelt üles rühkinud ja Tallinna börsi meeleolusid peegeldava Äripäeva indeksi tõus jätkub ka järgmisel aastal. Mitmed börsifirmad suudavad agressiivselt omanike vara kasvatada.
Baltika on uue brändi tuleku ning jaekaubandusele keskendunud kontseptsiooniga kaasnenud raskustest ammu üle saanud. Ettevõtte laienemine välisturgudele on õnnestunud, müük kasvab jõudsalt ja majandusseisu peegeldavad numbrid on ilusad. Baltika tugevuseks on juhtkond, kes kuulub ka suuromanike hulka.
Olympic oli lõppeva aasta hitt. Ettevõtte aktsiat toetab firma potentsiaal erinevatel turgudel. Suurem osa kasumist tuleb praegu koduturult, aga omanikud on võtnud ette agressiivse laienemise ja kui see peaks õnnestuma, jätkab aktsia liikumist üles.
Olympicu emissioon süstis entusiasmi kohalikesse väikeinvestoritesse. Äripäeva toimetus usub, et järgmisel aastal näeme vähemalt kolme esmaemissiooni. Näiteks on tõsisemad plaanid olnud Ekspress Grupil ja Arco Varal.
Tallink on järgmist aastat silmas pidades suurim küsimärk. Üllatav oli see, et lõppeval aastal püsis ettevõtte aktsia vaatamata mitmetele positiivsetele uudistele paigal. Aasta tagasi Tallinkile pandud lootuste purunemine on investorid selle ettevõtte juurest eemale peletanud. Välisinvestorite jaoks tekitab agressiivne laienemine ridamisi küsitavusi ja seetõttu pole nad veel laevafirmasse panustanud. Oma osa Tallinki madalseisus on ettevõtte kehval mainel.
Teisalt on Hanschmidti ja Panti ka varasematel aastatel kõvasti klobitud, aga mehed püsivad sadulas ja on näidanud, et suudavad kehvas seisus olevaid ärisid särama lüüa. Riskialtil investoril tasub Tallinkisse panustada küll.
Eesti Ehitus jäi aasta lõpus börsile tulnud Olympicu varju. Emissiooni ajal võrreldi Eesti Ehitust Merkoga ja väideti, et Eesti Ehituse aktsial suurt tõusupotentsiaali ei ole. Läks aga vastupidi. Ehitus- ja kinnisvarasektori tulevikuväljavaated on momendil kõige vastuolulisemad. Eesti Ehituse trumpideks pole aga mitte elamuehitus, vaid ärihooned, teedeehitus ja insenertehnilised ehitised. Nendele valdkondadele ennustatakse ka järgnevatel aastatel kiiret mahtude kasvu.
2006. aasta tegijaks börsil oli Tallinna Kaubamaja, millest aasta lõpul sai kohalike väikeinvestorite lemmik. Kaubamaja kontsern paistab silma ambitsioonikate laienemisplaanidega. Oluliseks sündmuseks oli Lidli kruntide ost ning otsus minna Läti turule. Võib küll küsida, miks Kaubamaja juba varem lõunanaabrite juurde ei purjetanud, aga varasematel aastatel oli tegemist ka koduturul. Nüüd on tagala kindlustatud ja aeg minna naaberturge vallutama. Kui Tallinna Kaubamaja suudab Lätis korrata Eestis saavutatut, siis võib seda ettevõtet ka veel praegu, pärast aktsia kiiret tõusu, pidada atraktiivseks rahapaigutuse võimaluseks.
Lõppeval aastal oli Tallinna börsi märksõnaks börsifirmade laienemine välisturgudele. Peale eespool nimetatute paistsid sellega silma Harju Elekter, PTA ja Merko Ehitus. Just paljude kohalike börsifirmade tegevus naaberturgudel on see, mis võib toetada hinnatõusu 2007. aastal. Samas tuleb meeles pidada, et need turud, kuhu mitmed meie ettevõtted on laienenud (Ukraina, Valgevene, Venemaa), on riskantsed ja ettearvamatud.
Autor: ÄP