Pegasus hoiab taset

Pegasust on juba küll kiidetud, viimasel Hõbelusika konkursil tunnistati see parimaks restoraniks.

Ei oska minagi muud kui kiita, kriitikat ei pigista kusagilt välja. Interjöör on teadagi heal tasemel, teenindus on suurepärane ja peakokk Michael Bhoola on igati au ja kiitust väärt.

Pegasuse menüü on põnev. Rohkesti on Aasia köögi mõjusid: Tom Yum ehk vürtsikas Tai kalasupp nagunii, ilma selleta ei saa hakkama ükski Tallinna moodsam söögikoht. Siis veel miso supp sojaoa tofuga, sashimid, Bali stiilis part, punane taipärane kalakarri ja kala teriyaki. Põhiosa on siiski Euroopa klassika, kuid alati uudse lähenemisega: aurutatud merikeele juurde on pandud pak-tšoi kapsas ja vürtsikas masalakaste, grillitud tuunikala serveeritakse koos wasabi- ja misoaioliga. Parima elamuse pakkuski viimatinimetatud Pegasuse klassikaline grillitud tuunikala oma parimas küpsusastmes - heledaks küpsenud ääred ja seest sügavpunane, lisaks kaunid kastmetriibud ja väikesed värvilised aiolitäpid. Tuunikala on kindlasti kõige ilusam, mida Tallinnas saada võib, ja tõenäoselt ka kõige maitsvam.

Üllatavaid kombinatsioone pakkus ka eelroaks söödud kanamaksa-peedisalatit kitsejuustuga: mõrkjat kanamaksa täiendasid peedi magusus ja krõbedad salatilehed, lisaks veel kitsejuustu spetsiifiline maitse. Sellised tugevad kombinatsioonid võivad loomulikult ka mitte meeldida, maitseid on igasuguseid, aga ükskõikseks need ei jäta. Vähemalt panevad mõtlema, kuidas maitsed üksteist täiendavad ja kuidas nad omavahel kokku sobivad.

Muljetavaldav on Pegasuse magustoiduvalik: lisaks menüüs olevale kaheksale nimetusele andis kelner teada, et on veel üks, mida menüüs pole. Ja kui me ikkagi midagi sobivat ei leidnud (kõik tundus pärast kahte eelnenud käiku ikkagi liiast olevat), pakkus kelner portveini kõrvale maja maiust - petit four'i, väikest šokolaadikoogikest või pigem suurt kommi. Nii et sobiv magusa variant leiti ka siis, kui tegelikult maiustada ei tahtnudki.

Veinivalik võib kelneri hooleks jätta, kui ise ei oska või ei viitsi valida, klaasiveinivalik on täiesi olemas, portveinid sõidutati serveerimislauaga kohale, et saaksime kohapeal sobiva välja valida (oli, mille vahel valida).

Heast restoranist on palju raskem kirjutada kui halvast. Kesist ja keskpärast on mõnus pilgata, hea ja väga hea jaoks on sõnu palju vähem - maitsev, stiilne, hubane või siis suurepärane, rikkalik, mitmekesine ja ongi peaaegu kõik.

Heas restoranis võetakse külalised juba ukselt vastu, nagu neid oleks oodatud, kõik sujub, kelner on kompetentne ja suhtlusvõimeline, menüü on sisukas ja kaunilt kujundatud, toidud on maitsvad, veinivalik on rikkalik - nagu ikka, ei midagi erilist. Just nii Pegasuses oligi. Võib-olla peaks teise korruse saali kaunistavad orhideed mõnede selgema joonega lillede vastu välja vahetama, et paremini interjööriga kokku sobida, aga see on ka kogu kriitika, mida kiidujutu täienduseks oskan välja pakkuda.