Tööandjad nõuavad töötajatelt hüvitist

Artikkel

- Uudised
- Merike Lees
- 7. jaanuar 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööandjad nõuavad töötajatelt hüvitist
Tööandja nõuab töötajalt hüvitist töölepinguseaduse paragrahv 84 lg 2 alusel, kui töötaja on tulnud avaldusega lõpetada tööleping enne ühekuulist tähtaega.
Sellisel juhul lõpetab tööandja töölepingu paragrahv 79 lg 1 alusel etteteatamistähtaja saabumisel ja saab õiguse nõuda töötajalt sisse tema keskmise palga iga etteteatamistähtajast puudu jääva päeva eest.
"See võib olla praktiliselt töötaja terve kuupalk," selgitas jurist Helve Toomla teabehommikul ""Knopkad" töösuhetes aastal 2006".
Kui töötaja lihtsalt töölt lahkub avaldust üldse esitamata, võib tööandja temalt nõuda hüvitust samuti kuni ühe kuu keskmise palga ulatuses.
Transpordiettevõte Allando Trailways on oma autojuhtide distsiplineerimiseks mitmel korral töövaidluskomisjoni pöördunud.
"Tahtsime teha töötajatele selgeks, et nii meie juurest ei lahkuta," lausus ettevõtte personalijuht Helen Griin-Looveer.
Töötaja kaebamisel töövaidluskomisjoni on kaks eesmärki: et töötaja hüvitaks kahju ning et säiliks õiguskord ja -kindlus, märkis Allando Trailwaysi jurist Marko Jaani.
"Autojuhid ju suhtlevad omavahel ja nende seas ei tohi levida arusaam, et Eesti õigussüsteemis võib niimoodi toimida," kommenteeris Jaani.
Tööandjad loobuvad sageli töötajatega protsessimast, kuna tulemus ei ole aja- ja rahakulu väärt. Jaani arvates tasub seda aga alati teha, kui tööandja on käitunud juriidiliselt õigesti. "See raha ikka leitakse," uskus ta.
"Olukord on käest ära," tõdes tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. "Kui töötaja tahab ikka ära minna, siis ta ka läheb, ta ei pea tööandja otsust millekski."
Siitami sõnul küsitakse temalt loengutel tihtipeale, mida sellises olukorras teha. ja see tõestab probleemi olemasolu.
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu ütles, et lisaks rahalise hüvitise nõuetele on tööandjal võimalus vaidlustada töövaidluskomisjonis ka töölepingu lõpetamine enda süül.
Seadus annab töötajale võimaluse nõuda juhul, kui tööandja rikub lepingut, töölepingu lõpetamist viiepäevase etteteatamisega ja saada kahe kuu keskmine palk hüvitiseks. Kui tööandja sellise lepingu lõpetamisega nõus ei ole, tuleb tal pöörduda töövaidluskomisjoni.
"Kui töötajatel on valida, kas viiepäevane etteteatamistähtaeg ja kahe kuu palk või kuu aega etteteatamist ilma hüvitiseta, otsib ta tööandja rikkumisi ja valib esimese variandi," selgitas Reinsalu.
Praktikas ei oska aga tööandja käituda, kui töötaja nõuab tema süül lepingu lõpetamist ja tööandja ei taha sellega nõustuda. "Oma süü vaidlustamiseks peab tööandja ise töövaidluskomisjoni pöörduma ja selleks on aega üks kuu," rõhutas Reinsalu.
Hetkel kuum