Komöödia hinnas

Mõnikord on tunne, et enam hullemaks minna ei saa, kuigi saab peaagu alati.

Ühel hetkel oled jõudnud nii kaugele, et vastukaaluks üldisele halamisele tahaks hoopis midagi vastupidist teha. Olukord on lihtsalt nii jaburalt halb, et ajab naerma.

Niisiis ei hakka ma siin rääkima praegusest ilmast ja sellest, mis tunne mind valdas, kui tormiöö järel korraks päike välja tuli.

Soovitan halluse ja põhjamaise tõsiduse unustada ja keskenduda naljale.

Esimene valik, kui te pole seda juba teinud, oleks komöödia "Väike Miss Päikesepaiste".

Muide, ka maailma filmikriitikud on hakanud komöödiatesse tunduvalt paremini suhtuma. Näiteks Ameerika Filmiinstituut valis aasta kümne parema filmi hulka üllatuslikult palju komöödiaid ja nende hulgas on ka seesama "Väike Miss Päikesepaiste". Koha esikümnesse kindlustasid ka "Borat: Kultuurialased õppetunnid Ameerikast abiks suursuguse Kasahstani riigi ülesehitamisel", "Saatan kannab Pradat" ning animafilm "Lustakad jalakesed". Kõiki neid linateoseid on võimalik veel praegugi Eestimaa kinodes näha. Neist kolm esimest hakkavad 15. jaanuaril kandideerima ka parima muusikali või komöödia Kuldgloobusele.

Ja siit veel üks tasakaalustav valik. Kui te pole praegu just Hollywoodi filmide lainel, võiks natuke nostalgitseda. Mõni aeg tagasi jõudsid müügile DVDd, millel vene filmid nõukogudeaja kullafondist. "Moskva pisaraid ei usu", "Jaam kahele", "Karnevaliöö", "Hüva leili ehk saatuse iroonia" - tehtud tõelise läbielamiskunsti ja slaavi kirega.