Nicolas Sarkozy pürib Prantsusmaa presidendiks

Ultraliberaal, nagu väidavad sotsialistid, ta siiski pole. Selles on Sarkozy ka ise viimastel kuudel valijaid veenda püüdnud, et neid mitte liiga ära hirmutada.

Kui aasta tagasi kritiseeris Sarkozy Prantsusmaa hädade põhjusena ülereguleeritud majanduskeskkonda ja kõrgeid makse, valitsuse ebaefektiivsust ja võlakoormat, siis praegu on ta teravaimad rünnakud sihitud Euroopa Keskpanga ning ahnete firmade pihta, kes tippjuhid üle kuldavad, kuid hiigelkasumeid töötajatega ei jaga. Ettevõtted, kes tootmise riigist välja viivad, riskivad kõrgemate maksudega.

Sarkozy kriitikute sõnul on ta täna rohkem Jacques Chiraci moodi, keda ta on arvustanud poliitilise julguse puudumise pärast, kui radikaal, kes aasta tagasi kuulutas, et "Prantsusmaa ei või leppida poolikute reformidega". Ka oma juhtmõtet on Sarkozy pehmendanud - "murrangu" (rupture) asemel käib täna jutt "rahulikust murrangust" (rupture tranquille).

"Murrang" pidi tähendama otsustavat lahtiütlemist president Jacques Chiraci viimase 12 aasta poliitikast, mis pole suutnud Prantsusmaad globaliseerumisega kohandada. 8,7% tööpuudus on eurotsooni kõrgeim ning läinud aastal, kui ekspordi kahanemine kasvatas kaubandusdefitsiidi rekordiliselt suureks, jäi Prantsusmaa üle pika aja majanduskasvult Saksamaale alla.

Paistab aga, et eelkäijate riikliku reguleerimise traditsiooni "murrang" ei puuduta. Globaliseerumisest kõneldes on Sarkozy ikka toonitanud, et raskustesse sattunud firmasid peab riik toetama, et "ära hoida nende pankrot või müük välismaistele fondidele".

Nii nagu sotsialistide kandidaat Segolene Royal, ründab ka Sarkozy Euroopa Keskpanka, mis peaks kitsalt inflatsiooni ohjamise asemel mõtlema ka majanduskasvule ja hõivele. Mõlemad leiavad, et pank on liiga iseseisev ja peaks rohkem kuulama poliitikute seisukohti. 52% prantslastest on täna ühisraha vastu.

Vasakpoolsed kritiseerivad Sarkozyd eelkõige karmi immigratsioonipoliitika, ultraliberaalsuse ja ameerikameelsuse pärast, nimetades teda Bushi uueks sülekoeraks Euroopas. Ent ka paremleer pole ühtne - eile sai Sarkozy vaid 69% oma partei (UMP) liikmete toetuse. Samasse parteisse kuuluv Chirac ei välista uuesti kandideerimist. Paremleeri killustumisega suureneb aga Royali võiduvõimalus. Arvamusküsitlustes ongi ta kohati juba liider.