Arutu palgatõus tõi Ungaris kriisi

Pärast seda, kui Ungaris said 2002. aastal võimule endised kommunistid ja tõstsid 50 protsenti riigiteenistujate palka, on riigi majandus üha halvenenud: tööpuudus, välisvõlg, inflatsioon, eelarve puudujääk ja inimeste rahulolematus kasvavad. Eurole üleminek on edasi lükatud. Iga järgneva aasta palgaläbirääkimised on viinud tülide, ähvarduste ja streikideni.

Äripäeva küsitletud majandusekspertide sõnul võib sarnane stsenaarium korduda ka Eestis. Nii on majandusteadlase ja ettevõtja Lauri Luikeri sõnul palgareformi tulemusena praegu palgad Ungari riigisektoris keskmiselt 25% võrra kõrgemad kui erasektoris. "Oluline on aga võrdlus Eestiga - siin on riigisektori palgad kohaliku erasektori omadest pidevalt üle 27% kõrgemad juba viimased viis aastat ja ilma ennakkasvu tekitamata," hoiatas ta.

Tõsiasi on see, et Ungari majandusnäitajad halvenesid sellise eksperimendi järel oluliselt. Eelarve puudujääk paisus ülisuureks, forint nõrgenes, majanduskasv aeglustus, inflatsioon kiirenes, eurole üleminek lükkus edasi.

Enne valimisi võib muidugi kõike lubada, miks mitte ka 200% või 500%. Kahju, et selliseid avaldusi teeb majandusminister. See näitab, et meie majandusminister ilmselt ei tunne majanduse põhilisi toimimismehhanisme.

Kui riigiteenistujate palku Eestis tõesti järsult tõstetakse, tõuseb palk ka erasektoris prognoositust kiiremini. Kõige raskem on rahvusvahelises konkurentsis osalevatel ettevõtetel. Struktuurimuutused kiirenevad, majanduse struktuur paraneb prognoositust kiiremini, aga sotsiaalprobleemid teravnevad.

Vanas Hiinas oli väga tugev, haritud ja hästi makstud ametnikkond. Paljud majandusajaloolased on arvamusel, et see oli üks Hiina allakäigu põhjusi, andekaid ja haritud inimesi ei jätkunud teistele elualadele.

Viimase kolme aastaga on keskmine palk kasvanud 37%. Arvan, kui keegi oleks 2003. aastal lubanud sellist palgatõusu, poleks seda ka mõistetud. Tegemist valimislubadusega, mitte palgareformiga, seda tuleks kritiseerida ka vastavalt positsioonilt.

Küsimused on tendentslikud ja näitavad kas tahet asja ebaobjektiivselt valgustada või mitte kursis olekut majanduse aabitsatõdedega.

Kodumaisest erasektorist on riigiametite palgatase keskmiselt ligi kolmandiku suurem. Kui meediast on tekkinud ettekujutus 6000 krooni kuus saavatest politseinikest, siis politseiameti ligi saja ametniku keskmine kuutasu oli 2005. aastal 19 000 krooni. Kui lisada sellele kahe aasta palgatõus, oleme juba saavutanud 25 000 krooni taseme.

Esmajoones on tarvis lahendada tööturu küsimused - tööealiste hõive suurendamine, pensioniea kiirem tõstmine, välistööjõu liberaalsem kohtlemine.

Kunstlikult loodud surve palga kasvule võib kaasa tuua pankrotilaine, töötuse suurenemise ja inimeste lahkumise riigist. Kunstlik palkade ülespuhumine konkurentsivõimet ei suurenda. Kavandatav palgareform on nagu lamaja löömine, lamaja rollis on väikeettevõtja.

Kui tõsta riigiametnike palka 100% kõigil, on erasektor hädas, nemad ei saa seda väljakutset vastu võtta. Tootlikkuse mõõtmine on ju riigisektoris kulupõhine - saan enam palka, on ka tootlikkus suurem.