FIEt tarbijakaitseseadus ei aita

Enn Heinsoo 18. jaanuar 2007, 00:00

Kui inimene, kes on ennast ka FIEna registreerinud, soetab endale nii isiklikuks otstarbeks kui ka potentsiaalselt kutsetegevuseks vajaliku tehnika ning sellega on probleeme, ei pruugi tarbijakaitseseadus talle kaitset pakkuda.

Probleemiga kokku puutunud Urmas Sõgeli arvates pole seadust luues seda probleemi osatud ette näha. "Soetasin endale printeri, mis ei vastanud müüja kodulehel olevale tootekirjeldusele. Ostja soetab vahendi vastavalt infole, mida ta saab tootekirjeldusest," selgitas ta.

"Müüja ja tarbijakaitseamet on asunud ühisele positsioonile hoopis selles, et lasin arvele lisada termini FIE ja olen väidetavalt seega väljaspool tarbijakaitset," lisas Sõgel.

"Ma võin küll lisada oma arvele termini FIE, aga ainult selleks, et aidata seda liigitada juhul, kui see sobib kuludesse. Alles pärast seda, kui majandusaasta aruanne on aktsepteeritud maksuameti poolt, võib seda pidada vahendiks, mida kasutatakse kutsetegevuses," rääkis Sõgel.

Tarbijakaitseliidu nõuandla juhi Aado Luige hinnangul on FIE kindlasti tarbija, kui ta ostab midagi isiklikuks otstarbeks, nagu iga ettevõtte juht näiteks lapsekäru ostu puhul. "Kui arvel on ostja kirjas FIEna, siis bürokraatia saab ja tahab õitseda," selgitas Luik kirjeldatud juhtumit.

Tarbijakaitse ülesanne eri riikides tuleneb Luige arvates tarbija eeldatavast teadmatusest. "Amatööri ei saa panna ühte ringi profiga. Tarbijat peavad kõik riigid kaitsma. Mittetarbijate kaitseks on telefonikataloogis tähe "A" all advokaadibürood ning liitude ja ettevõtete juristid," lisas ta.

Olavi Kärsna, FIEde konsultant
Enne kalendriaasta lõppu ei saa otsustada, kas asi on kantud ettevõtluskuludesse või mitte.

Et ostja oli FIEks registreeritud inimene, ei tähenda automaatselt, et ta ostis midagi oma ettevõtlustulu teenimiseks - tal on ka isiklik elu, mille jaoks tuleb ja saab samuti kulutusi teha.

Tarbijakaitse tegevussfääri kuuluvad FIEks registreeritud inimese ostud, mis ei ole ette nähtud talle ettevõtlustulu teenimiseks.

Kas FIE kasutab midagi ettevõtluses või ei, otsustab tema ise. Seda on Riigikohus oma otsustes märkinud korduvalt: otsustajaks on inimene ise, seda ei saa teha keegi teine, ka mitte näiteks maksuamet. Inimene kui füüsiline isik on sünnist saati eksisteeriv reaalne isik.

Ta võib teatud hetkest registreerida ennast ka füüsilisest isikust ettevõtjana, aga tema bioloogilis-sotsiaalne elu sellest ei muutu. Seega on FIEst inimese elul alati kaks külge: isiklik ja ettevõtlusega seotud.

Sellisel moel jagunevad ka kõik FIEks registreeritud inimese kulutused.

Mitte kõik, mida selline inimene ostab, ei saa ega pea olema tema ettevõtlusega seotud. Ettevõtlusega seotud kulutusi saab FIE oma ettevõtlustulust maha arvata, isikliku elupoolega seotud kulutusi mitte.

FIE ettevõtluse arvestusperiood on kalendriaasta. Pärast selle lõppemist tuleb esitada tuludeklaratsioon.

Marje Kokk, tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja
Tarbijakaitseamet määratleb ostja kuuluvuse või mittekuuluvuse tarbijate ringi kauplusest antud ostudokumendi alusel (TKS N 4 lg 6 ja 7).

Kui FIE määratleb end kauba või teenuse ostul füüsilisest isikust ettevõtjana, siis ei ole ta käsitletav tarbijana. Seega ei saa FIE nagu ka juriidilise isiku õigusi kaitsta TKSi alusel. Sel juhul puudub tarbijakaitseametil pädevus müügilepingule mittevastava tootega tekkinud probleemide lahendamiseks.

Kui ostu on sooritanud tarbija TKSi mõistes, laienevad talle ostuga seotud probleemide lahendamisel TKSi ja VÕSi vastavad sätted.

Kui kaupleja keeldub ostja pretensiooni lahendamisest, on mittetarbijal võimalus kehtestada oma õigused tsiviilkohtumenetluse korras.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing