Kahtlased tehingud Astangu puuetega inimeste keskuses

"Minuni on jõudnud infot päris karmide rikkumiste kohta," ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja, rõhutades, et ministeeriumi auditist raha omakasupüüdlik kasutamine välja ei tule, kuid vihjeid kontrollitakse. "Kellegi jutu põhjal ei saa sekkuda, peame suutma tõestada," rääkis Rahuoja. "Vihjed on seotud teatud teenuste ostudega, mis pole seotud keskuse vajadustega."

"See on täielik häbematus, ma minestan ära praegu," tõrjus kahtlustusi keskuse juht Maret Priske, kelle hinnangul on tegemist vandenõuga tema vastu. "Auditites on moonutatud info. Ma ei ole rikkunud ühtegi seadust."

Sel nädalal tutvustas sotsiaalministeerium auditit keskuse lepinguliste kohustuste ja tööjõukulude arvestuse kohta. Sellest võib välja lugeda, et keskuses valitseb segadus - korralik ülevaade lepingutest puudub, auditeerijad ei saanud kindlust, et keskuse lepingud ja kulud on vajalikud keskuse tegevuseks. Lisaks on tehtud palju vigu tööjõukulude arvestuses.

Riigikontrolli suvisest kokkuvõttest raamatupidamise aastaaruande auditi kohta tuleb välja, et 2005. aastal ostis keskus OÜst Vivasan Eesti

50 000 krooni eest loodustooteid - mandlipiima, Igavese Nooruse geeli, värskendavat kehakreemi jms. Samuti osteti Rõõmu Kaubamajast Nivea kreeme, Mango kehakoorijat ja kehavõiet.

Astangu keskuse töötajad kinnitavad, et Priske ja Mandre kasutavad keskuse raha omakasupüüdlikel eesmärkidel ning puuetega inimestesse suhtutakse kui segavasse faktorisse. Ükski keskuse töötaja polnud nõus oma nime all asjast rääkima, kartes töö kaotamist.

Üks neist rääkis, kuidas Priske ja Mandre nõudsid, et töötajad võtaksid loodustoodete ostmise vastutuse oma kanda ning sundisid riigikontrollile valetama. Teise sõnul on keskusel küll puuetega inimeste transportimiseks kaks bussi, kuid õigus neid kasutada on vaid direktoril.

Riigikontroll juhtis tähelepanu sellelegi, et Mandre töötab oma ema otseses alluvuses ning nõudis selle lõpetamist.

Priske kinnitusel pole ta kunagi nõudnud, et tema alluvad riigikontrollile valetaksid, busse asutuses erasõitudeks ei kasutata ning Mandre pole kunagi tema alluvuses töötanud. "Loomulikult pole keskuses mingit segadust, maja toimib täiesti rahulikult," kinnitas Priske.

Riik on viimase kümne aasta jooksul investeerinud Astangu keskusesse üle 100 miljonikrooni. Keskuse põhiülesanne on erivajadustega inimeste sotsiaalse toimetuleku ja kutsetegevuse arendamine.