Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lapsed toovad raha tagasi

Aili Sandre 19. jaanuar 2007, 00:00

Igal aastal on seadusesse tulnud mõni maksumaksjale kasulik muudatus. Tulumaksuvaba oli 24 000 krooni. Uus on see, et täiendavalt 24 000 krooni saab lapsevanem maksuvabaks alates teisest lapsest, kui lapsed on alla 18 aasta vanad. Ehk siis kahe lapse puhul on lapsevanemal maksuvaba kokku 48 000 krooni ja ta võib arvestada 5500kroonise tulumaksutagastusega. Kolme alla 18 aastase lapse vanemal on maksuvaba kokku 72 000 krooni ning talle makstakse tagasi 11 000 krooni.

"Kui aga laps, kelle kohta vanem deklareerib täiendavat maksuvaba tulu, käis koolivaheajal tööl, siis arvestatakse maksuvaba tulu lapse palgalt ning vanemale arvestatakse täiendavat maksuvaba tulu selle võrra vähem," selgitab maksuameti tulude deklareerimise projektijuht Hannes Udde. Näiteks kui laps teenis suvel 6000 krooni, saab vanem tema kohta täiendavat maksuvaba tulu 18 000 krooni (24 000-6000) ning tulumaksu tagasi 4140 krooni. Laps saab maksuametniku sõnul oma 6000 krooni piires üldist maksuvaba tulu ise arvesse võtta, aga vanem peab lapse tulu oma deklaratsioonis ära näitama.

Esimese lapse osas ei saa lapsevanem täiendavat maksuvaba tulu ja selle lapse tulu maksustamine toimub Ernst & Young Baltic ASi maksukonsultandi Ranno Tingase kinnitusel tavakorras: kui laps on saanud tulu alla 24 000 krooni ja tulumaks on kinni peetud, saab ta oma tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu ise tagasi.

Muid mahaarvamisi saab eelmisel aastal teenitud tulult kokku teha kuni 50 000 krooni, kuid mitte enam kui 50% ulatuses teenitud tulust (seega saab soodustust täismahus kasutada see, kes teenis mullu vähemalt 100 000 krooni). Tulumaksutagastus on seega maksimaalselt 11 500 krooni. Soodustuste kasutamiseks tuleb täita tuludeklaratsioon ka siis, kui töötati vaid ühe tööandja juures ning seadus deklaratsiooni esitamist ei nõua.

Kodulaenuintresside mahaarvamise osas tuli eelmisel aastal samuti üks täiendus tulumaksuseadusesse: üksi last kasvataval vanemal, kes kasutas eelmisel aastal lapsehoolduspuhkust, on erandina lubatud intresse maha arvata täielikult või osaliselt edaspidi. Seejuures ei pea ta arvestama 50 000kroonist piirangut.

"Muidu tuleb ikka intressid maha arvata selle aasta tulult, mil ka intresse tasuti, sõltumata sellest, kas tehti ettemaks, tasuti võlg või oli maksepuhkus," täpsustab Ranno Tingas.

Eluasemelaenu intresse saab tulust maha arvata kindlatel tingimustel, mida on hea teada juba enne kodulaenu võtma minnakse.

Tulust saab maha arvata eluaseme soetamiseks või ehitamiseks või selleks maatüki ostmiseks võetud laenu või liisingu intressi. Soodustus kehtib ka ehitusloa või -projekti alusel elamu laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide asendamiseks või muutmiseks kasutatud laenu intressidele.

Pärast 01.01.05 võetud eluasemelaenu intressi saab oma tulust maha arvata vaid siis, kui maja või korter on ostetud endale ja ise oled ka laenuvõtja või kaaslaenaja. Varem sõlmitud laenu- või liisingulepingu intressid saab maha arvata ka abikaasale, vanematele või lastele ostetud eluaseme puhul. Kui laenu on võtnud abikaasad ja tegemist on ühisomandiga, saab intresse deklareerida ühisdeklaratsioonil, seejuures on soodustuse piir 100 000 krooni.

Kui vabaabielupooled soetavad eluaseme kaaslaenuga ja mõlemad on 50% eluaseme omanikud, saavad mõlemad deklareerida intresse ja teha mahaarvamisi 50% ulatuses, ka siis, kui intresside ja laenu tagasimaksmine toimub ühe elukaaslase pangakontolt. Kui aga laenuvõtja on üks neist, aga eluase kuulub mõlemale 50% ulatuses, saab intresse deklareerida vaid see, kes võttis laenu, kuid 50%, s.o oma omandiosa ulatuses. Teine pool aga jääbki deklareerimata, st soodustust ei saa.

Vabalt koos elavad inimesed peavad arvestama sedagi, et kui nad on eluaset soetades arvestanud intressisoodustusega, ei tohiks nad mingil juhul teha nii, et üks võtab laenu ja eluaseme omanikuks märgitakse teine elukaaslane - sellisel juhul ei saa intresse oma tulult maha arvata kumbki. Vabalt koos elavad elukaaslased ei saa teha ka ühisdeklaratsiooni.

Probleeme võib tekitada see, kui eluasemelaenu on osaliselt kasutatud näiteks mööbli ostmiseks. Sellisel juhul tuleb deklaratsiooni eluasemelaenu intressi tabelis eraldi ära näidata laenu sihtotstarbelise kasutamise protsent ja ka vastav intress. Sihtotstarbelise laenuosa peab ära näitama ka siis, kui varem võetud laenusummale on saadud laenu juurde ja seda kasutatakse muul otstarbel, nt tavaremondiks. Sellele kulutatud raha eest makstud intressid ei lähe soodustuse alla. Kõik raha sihtotstarbelist kasutamist tõendavad dokumendid ja kviitungid tuleb kindlasti alles jätta, sest maksuamet võib neid nõuda.

Kui laenuleping lõppes ja kohe võeti uus laen teise eluaseme soetamiseks, võib tulust maha arvata mõlema lepingu alusel makstud intressid, kui neid ei makstud samaaegselt.

Hannes Udde, maksuameti tulude deklareerimise projektijuht
Näiteks on kasulik koos deklareerida abikaasadest pensionäridel, kui ühe abikaasa pension ületab maksuvaba tulu piiri 36 000 krooni ja sellelt on tulumaks kinni peetud, ning teisel abikaasal on pension väiksem - abikaasade ühises tuludeklaratsioonis tulud ja mahaarvamised liidetakse.

Ranno Tingas, Ernst & Young Baltic ASi maksukonsultant
Reeglina on ühine deklaratsioon rahalises mõttes võrdväärne või kasulikum kui eraldi deklaratsioon. Kindlasti tasub kaaluda ühise deklaratsiooni esitamist, kui ühel abikaasadest puudub maksustatav tulu või see on väga väike. Sel juhul saab ühisdeklaratsioonis teha mõlema abikaasa mahaarvamisi ühisest kogutulust. Samas peab arvestama, et ühisdeklaratsiooni puhul on vastutus maksuameti ees solidaarne - maksuamet võib täiendava maksusumma tasumist nõuda ükskõik kummalt abikaasalt.

Veel tasub teadvustada, et kui üks abikaasadest deklareerib vara müüki või ettevõtlustulu, tagastatakse ühisdeklaratsiooni korral maksusummad hiljemalt 1. oktoobriks (enamasti küll varem).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing