Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töökuulutused muutuvad omaette reklaamiliigiks
Reklaamiagentuuri Indigo Bates tegevjuhi J. Margus Klaari hinnangul on selle aasta tendents värvata tööjõudu loominguliselt. Ettevõtete juhid mõtlevad, kuidas uusi töötajaid firmasse meelitada ja olemasolevaid kinni hoida, lisas Klaar.
Reklaamiagentuuri Ecwador tegevjuht Heily Aavik avastas juba eelmise aasta teisel poolel, et töökuulutused hakkasid saabuma firmade turundusosakondade kaudu, st töökuulutus müüb firmat ja see trend jätkub. Media House arendusjuht Hanno Kindel ennustas, et teravas tööjõupuuduses saab töökuulutuste osakaal ainult tõusta ja muutuda sõnast "töökuulutus" omaette korralikult teostatud reklaamiliigiks.
Juba eelmisel aastal alanud trendi esindavad muuhulgas K-rautakesko, Säästumarket, Tallink, Falck, VP Market, McDonalds, Elcoteq jt. Ka EMT turundusjuht Kadri Ärm teatas, et neil on töötajate loominguline värbamine plaanis, kuid rohkem ta täpsustada ei soovinud.
CVO Groupi juhatuse liikme Agu Vahuri arvates mõtlevad pea kõik suured ja keskmised ettevõtted selle peale, et teha midagi erinevalt, aga vähesed on seni julgenud riskida. "Eks iga loominguline kampaania peab sobima ju firmakultuuri ja olemasoleva mainega," arvas Vahur. Kuna aga praktiline kogemus on väike, siis ollakse selles suhtes veel ettevaatlikud. "Julgen küll ennustada, et 2007. aasta jooksul näeme igal kuul kahte-kolme tööandjat, kes teistest erinevat ja jõulist kampaaniat proovivad," prognoosis Vahur. Aga et personali värbamise taktika on muutunud üheks kõige olulisemaks faktoriks edukuse tagamisel, siis on see ka firmasaladus ning kuuleme neist kampaaniatest alles siis, kui need on käima lükatud.
Suuremad ettevõtted, kes korraga sadu inimesi värbavad, saavad värbamisprogrammide abil mõjutada oma kasumit kümnete miljonite kroonide ulatuses, sest hästi korraldatud ja loominguline värbamiskampaania aitab suurendada uute töötajate juurdevoolu ja ettevõte saab palgata inimesi turuhinnaga, lisas Vahur.
CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson kinnitas, et paljud ettevõtted otsivad oma värbamiskampaaniatele suuremat kõlapinda. Johansoni hinnangul on pakkumist võimalikult paljude kanalite kaudu potentsiaalse tööotsijani viies märksõnadeks eristumine ja marketing-mix. Ka CV Keskus ise alustas eelmisel nädalal tööotsijate värbamiskampaaniat, mille auhinnaks on 3 uue auto kasutusõigus.
Johanson lisas, et üldine suund näib siirduvat massiliselt umbisikuliselt värbamiselt suunatud isiklikele läbirääkimistele. Seda eriti spetsialistide puhul, keda tihtipeale püütakse delikaatselt üle meelitada.
K-rautakesko korraldas eelmise aasta lõpus eristuva värbamiskampaania, et leida töötajaid tänavu märtsis avatavasse Tondi kauplusesse.
Eesmärk oli leida mitmesugustesse ametitesse 100 töötajat. K-rautakesko turundusjuhi Annika Oja sõnul andis peamise tõuke uuelaadse kampaania korraldamiseks eelmisel suvel tegevust laiendanud konkurendi värbamiskampaania, mille lõpuks ikkagi 20% töötajatest puudu jäi.
"Kuna meie pidime leidma 100 töötajat, oli meil hirm naha vahel," tunnistas Oja. Nii otsustatigi värbamisele loovamalt läheneda. Esmalt mõtlesid turundusjuht ja personalijuht läbi kanalid ja kohad, mille kaudu potentsiaalsete töötajateni jõuda.
Seejärel paluti kahel reklaamiagentuuril pakkumised teha ja koostöös võitnud agentuuriga Kolm Karu asuti tegevusse. Kampaaniale koostati korralik meediaplaan ja leiti uus kujundus. "Kui varem oli värbamine n-ö ost parimate seast, siis nüüd on värbamine müük: tuleb müüa firmat tööotsijatele," põhjendas K-rautakesko personalijuht Kaidi Kask.
Kampaania käigus kasutati trükireklaami viies ajalehes, eesti- ja venekeelset raadioreklaami, videoid Mustamäe ja Tondi trollide-busside LCD-ekraanidel, samuti internetireklaami ja otsepostitust. Välireklaami kasutati eelkõige suuremate kaubanduskeskuste, konkurentide poodide ja ülikoolide juures bussipeatustes. Kampaania märgatavus oli hea, kuna juba esimesel päeval oli telefon punane.
"Naljakas oli, kui meie raadioreklaam konkurendi kaupluses raadiost kostis," naeris Oja. Kampaania läks maksma 500 000 krooni ja praeguseks on leitud 85 töötajat. "Kui keskmiselt kulub töötaja leidmiseks paarkümmend tuhat krooni, siis nii maksis ühe töötaja leidmine alla 6000 krooni," rõõmustas Kask.