Jäätmete kompostimine muutub tulusaks äriks

Ain Alvela 31. jaanuar 2007, 00:00

Praegu on biolagunevate jäätmete, mida olmeprügis sisaldub 60-70% massist, eraldi kogumine sisuliselt olematu ja kompostitavad kogused tühised. Küll aga on orgaanika sorteerimine kohustuslik näiteks asutustele, kellel tekib neid rohkem kui 50 kilo nädalas.

Selliste jäätmete sorteerimise ja käitlemise põhimõte peaks Tallinna keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Enn Puskari hinnangul seisnema selles, et jäätmete ladestamise hind suureneks biolagunevate jäätmete käitlemise arvel - ettevõte, kes jäätmeid sorteerib, maksab prügi ladestamise eest kokkuvõttes vähem, kuna ladestatavad kogused lihtsalt vähenevad oluliselt.

"Praegu kipub biojäätmete käitlemine ladestamisest kallimaks minema, aga edaspidi peaks sorteeritud biolagunevate jäätmete nn väravahind kujunema prügilas kuni poole odavamaks segaolmejäätmete hinnast," räägib Puskar. "Jäätmete kompostimine aitab vähendada ka ladestamise kogust ja pikendab seeläbi prügila kasutusaega."

Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer märgib, et linn püüab vähendada ladestatavate orgaaniliste jäätmete hulka koduskompostimise soodustamise ning linna haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimisega.

"Lähema kolme aasta jooksul rajatakse uus anaeroobne settekäitlussüsteem ehk metaankääritamine Tartu Veevärgis," kinnitab Mauer.

Tartus tegeleb kompostimisega OÜ Fasetra, kellel on Maramaal ühe hektari suurune kompostimisplats, kus aastas käideldakse umbes 4000 tonni orgaanikat. Taimseid jäätmeid kompostib ka Aardlapalu prügila.

Ettevõtted, kus orgaanilisi jäätmeid tekib rohkem, võiksid mõelda ka oma kompostiväljaku rajamise ja sellega koos ka kompostimisteenuse osutamise peale. Seda enam, et Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemise tehas ei suuda niikuinii kõiki Eestimaal tekkivaid biojäätmeid ümber töödelda.

Heaks näiteks on Pärnumaa perefirmast lihatootja OÜ Laidest, kes alustas jäätmete kompostimisega, et seakasvatuses järelejääv läga võimalikult keskkonnaohutult käidelda.

Nelja aasta eest rakendati toimiv süsteem, mis nüüdseks on firma Backhus tehnoloogia toel arendatud kasutoovaks teenuseks.

"Kogemus oli positiivne, esimesel aastal saime sealäga ümbertöötlemisel kahe kuuga puhta, lõhnata ja kõigi parameetrite järgi mõõdetuna kvaliteetse komposti," iseloomustab Laidesti juhataja Raoul Laidoner kompostimisega alustamist.

Praegu töötleb Laidest ümber näiteks Rakvere Lihakombinaadi, Estonian Celli jt ettevõtete biojäätmeid, v.a sellised loomsed jäätmed, mida ei tohi tavatehnoloogiaga käidelda.

Põllumajandusteadlase Valjo Masso sõnul kujuneb kompostimise omahinnaks keskmiselt 15-30 kr/m3,

Laidestilt saab korraliku komposti osta hinnaga, mis võib ulatuda kuni 1000 kr/m3 eest.

"Eks tänapäeval oodatakse prügilalt sama suurt kasumit kui kaubamaja teenib," tõdeb Masso.

Siiski võib olla tegemist üsna tulutoova äriga, kuigi kompostimisväljaku rajamisega kaasnevad ranged keskkonnanõuded, mis omakorda nõuavad sellega tegelevalt ettevõtjalt kopsakaid investeeringuid.

Tööndusliku kompostimisega alustamiseks on tarvis kooskõlastust maakonna kohaliku keskkonnateenistusega. Loomsete kategoriseeritud jäätmete käitlemiseks aeroobsete või anaeroobsete meetoditega tuleb peale selle hankida ka veterinaarameti luba.

Jõelähtme vallas asuv Tallinna Prügila alustas jäätmete komposteerimisega suuresti selle tõttu, et linnulihatootja Tallegg jäi Loo prügila sulgemise järel hätta linnusulgedega.

Märtsis alanud katsetused tipnesid oktoobri alguses, kui prügilas anti käiku firma Agile tehnoloogial põhinev kompostimisväljak.

Eeltöö võttis nõnda kaua aega sellepärast, et linnusulgede näol on tegemist 3. kategooria loomsete jäätmetega, mille kompostimise juures tuleb rakendada tavalisest erinevat tehnoloogiat ning täita rangemaid keskkonnanõudeid.

ASi Tallinna Prügila juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul on tegemist aunkompostimise tehnoloogiaga, mille käigus orgaanilised jäätmed segatakse hakkepuiduga, kuhjatakse auna ning kaetakse tihedalt membraankilega.

Kuhja sees on andurid temperatuuri ja hapniku jälgimiseks, ventileerimiseks pumbatakse kuhja alla õhku. Arvuti jälgib, et kuhjas saavutataks steriliseerimiseks vajalik temperatuur +70 kraadi, ja salvestab andmed. Hakkepuitu lisatakse selleks, et saavutada segu optimaalne lämmastiku- ja süsinikusisaldus ning tagada hapniku liikumine kompostitavas massis.

Komposti valmimine koosneb kahest kolmenädalasest tsüklist, pärast järelvalmimist kompost sõelutakse ja see on müügikõlbulik.

"Kõige suurem probleem on meil praegu kvaliteetse hakkepuidu vähesus," tõdeb Pohlak. "Katsetame Estonian Cellist haavapuidu töötlemisel tekkivat jääkmuda, et leevendada kvaliteetse hakkepuidu põuda. Nõudlus kvaliteetse hakkepuidu järele on suur."

Novembris võttis Tallinna Prügila vastu 300 tonni Tallinna linnast tulnud komposteerimisele minevaid jäätmeid, Tallegg toob komposteerimiseks kuni 3500 tonni linnusulgi aastas. Vastuvõetavad biojäätmekogused on Pohlaku hinnangul piiramatud, sest nn aunmooduleid võib paigutada väljakule vastavalt vajadusele järjest juurde.

Kompostimine on mikrobioloogiline, inimese osalusel ka tehnoloogiline protsess, mille tulemusena töödeldakse põllumajanduse, toidutööstuse, olme orgaanilised kõrvalsaadused orgaaniliseks täisväärtuslikuks toodanguks.

Kompostimise käigus muudetakse lähteainetes olevad taimedele raskesti omastatavad toitained omastatavateks ning keskkonda reostada võivad ained, nagu lämmastik, seotakse bioloogiliselt. Kompostimine kahjustab umbrohuseemnete, parasiitide ja haigustekitajate eluvõimet, lagundab taimedele ja mullale kahjulikke aineid (sh haisuaineid) ning toodab taimede arenguks ja kasvuks vajalikke ensüüme.

Sellest tulenevad ka hilisemad otsused - kas rajada kapitaalne kompostiväljak koos segamistehnika jm vajalikuga või otsustada mitmesuguste kompostide segamis-kääritamistrumlite, konteinerite või reaktorite kasutamise kasuks.

Igatahes on kindel, et hästi tehtud kompostis ei ole idanemisvõimelisi umbrohuseemneid, see tervendab mulda ning mõjub sisuliselt bioväetisena.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:26
Otsi:

Ava täpsem otsing