Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Martin Pärn: Ärge kartke disaini!
Millal võiks äris kasutada disaini?
Väga paljudel juhtudel. Näiteks kõikides lõpptooteid valmistavates tootmistes, ja seda nii tootearenduses kui ka tootearenduse planeerimises. Samuti on disaini vaja, et kujundada veebilehekülgi, trükiseid või interjööre.
Disain aitab visualiseerida ettevõtte (äri)tegevust ja edastada soovitavaid väärtusi ja sõnumeid täpselt. Seega võib sellest abi olla kõikidele ettevõtetele ja ka ametiasutustele. Näiteks kas või siis, kui on vaja turismitalule hõngu luua, või vastupidi, hõngu lõhkuvaid tegevusi piirata. Nii nagu me planeerime, mida teha, võib planeerida ka seda, mida mitte teha.
Aga kiiremas korras peaksid disaini peale hakkama mõtlema need ettevõtjad, kelle käive tuleb esialgu veel allhankest. Neile on see küll suur mõttemalli muutus - kes oma enda tooteid juba varem on teha pusinud, sellel tuleb see samm veidi lihtsamini. Samas on omanäoliste toodete valmistamine ainus võimalus tulevikus konkurentsis ellu jääda. Seni, kuni allhanget on, tuleks juba proovida omi tooteid kõrvale luua.
Miks Eesti ettevõtjad disaini kasutamise vastu oma äris eriti huvi ei tunne?
Ma arvan, et tegemist on turu ja tarbijate selge alahindamisega. Tavaline arvamus ettevõtjate hulgas on see, et meil ei ole veel disaini vaja. Firmaomanikud käivad küll ise hästi riides, sõidavad heade autodega, kasutavad kodu loomiseks sisearhitekti, aga ettevõttes need asjad justkui ei ole tähtsad.
Arvatakse, et disain on kallis ja vajalik ainult tippklassi toodete puhul. Selle teooria vastu räägib aga näiteks Rootsi mööblitootja IKEA fenomen. See on väga hea näide sellest, kuidas disaini abil saab teha väga odavaid asju! EASil on programm, mille kaudu toetatakse esimest korda disainerit kasutavaid ettevõtteid.
Ma arvan, see on väga teretulnud areng. Mujal maailmas on selliste projektide tulemused väga selged, kes korra juba disaineri abi kasutab, see saab aru, miks disaini vaja on, ja jätkab.
Millest võiks alustada?
Ettevõtja peab teadma, mida ta tahab teha, kellele mida müüa ja milleks. Selle põhjalt saab edasi minna. Probleemsituatsioone on ettevõtluses palju. Kui omanik kõike teab ja juhib, ei tulda disaineri juurde.
Üritatakse kulusid kokku hoida ja tehakse ise. Disain on tõesti mingil määral risk, aga kui seda ei võta, ei võida ka. Pealegi, disaini kallidus on suhteline. Kui võetakse disainer tootearenduse algfaasis tööle, maksab ainult disaineri töötund. Ja kui ta teeb vea, siis selle hind on olematu - paar töötundi. Mida hiljem viga tehakse, seda kulukam see on. Võib juhtuda, et kogu arendustegevus tuleb korstnasse kirjutada. Seega, mida varem disainer tootearendusse on kaasatud, seda parem.
Minu kogemus on näidanud, et iga uue projekti puhul on tuttav ettevõte mind töösse üha varem kaasanud. Esimene kord kutsutakse tavaliselt alles viimasel hetkel, koledaks kiskunud asja päästma. Aga kui näiteks elektroonikariistal on nupp vales kohas, on seda liiga hilja või siis väga kallis parandada. Ja mis mõtet on midagi ilusaks teha, kui seda kasutada ei saa?
Kui suur roll võiks disaineril olla?
Ideaalis on disainer haaratud ka turundusse, kuni selleni välja, et öelda, mis nurga alt toodet pildistada. Disainer võiks olla turunduse konsultant, analüüsida müügitulemusi, kujundada müügisalongi, toodete väljapanekut. Eesmärgiks võiks olla firma tervikliku identiteedi loomine.
Mida öelda neile, kes usuvad: disain on Eesti oludes ikkagi luksus ja mõttetult kulukas?
Analüüsigu oma enda käitumist ja oma igapäevast ümbritseva maailma hindamist. Paljud alateadvuse ajel tehtud ostuotsused või hinnangud mõne eseme või ruumi kohta on mõjutatud heast või halvast disainist.
Paraku on meie ümber niivõrd vähe Eestis toodetud kraami, et selle tegemine koos disainiga võibki tunduda kauge ja müstiline. Aga kui me tahame selles mängus kaasa lüüa, siis on disain oluline tegur. Jah, 200 aastat tagasi ei olnud disaini tänases mõttes olemas, aga täna on see eduka ettevõtluse üks alustalasid.
Ja teine asi, mille kordamisest ma ei väsi, on see, et disain ei kuulu enesestmõistetavana ainult luksuskaupade maailma. Disaini abil luuakse ka palju ökonoomsemaid, terviklikumaid, lihtsamaid ja inimlikumaid igapäevaseid lahendusi.
Kas piisab, kui investeerida ainult pakendi kujundusse?
Pakenditel on erinevate toodete juures erinev roll, mõned neist müüvad ainult tänu pakendile, teisel juhul kaitseb see toodet vaid transpordi jooksul. Mina siiski usun, et komm kaunis paberis peab ise ka maitsev olema, muidu õnnestub müügitehing vaid korra ja selle nimel me ju ei pinguta.
Mida peaks iga ettevõtja disainist teadma?
Seda, et disain aitab tal eristuda turul, aitab luua oma nägu ja sealjuures lahendada reaalseid probleeme nii tootmises kui ka turul. Ja oluline on siinjuures see, et disain sünnib koostöös, seda ei saa kotiga osta.