Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Ehitus jättis Sedini hätta

Airi Ilisson 23. veebruar 2007, 00:00

Vaid mõned tunnid enne Eesti Ehituse sellekohast börsiteadet saatis ehitusettevõte Pjotr Sedinile kuuluvale Grove Investile töövõtulepingu ülesütlemise avalduse. Põhjuseks tõi Eesti Ehitus Grove Investi lepinguliste kohustuste täitmata jätmise.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et üksnes ehitustööde teostajana projektis osalenud Eesti Ehitus sõltus suures osas arendaja juhtimisotsustest. Kvartal pidanuks valmima tänavu märtsis. Praeguseks on valmis vaid kolmandik projektist ning projekti kasumimäär madalam Eesti Ehituse kontserni viimaste aastate keskmisest. Eesti Ehitusel puudus oluline osa projektdokumentatsioonist, samuti osaline Tallinna kultuuriväärtuste ameti luba. Lepingu järgi pidi Grove Invest esitama kogu dokumentatsiooni 2005. aasta viimastel kuudel.

Vink rääkis, et lõplikult otsustas Eesti Ehitus katkestada lepingu nädala algul, mil platsile saabunud muinsuskaitseameti inspektorid käskisid ehituse joonelt seisata. "Rohkem kui aasta jagu on meie tööd seisnud, sest ootasime Grove Investilt vajalikus mahus ja koosseisus dokumente," rääkis Vink.

"Lootsime kuni tänaseni, et jõuame edasise töökorralduse osas kokkuleppele. Kahjuks ei jõudnud viimase hetkeni kestnud läbirääkimised arendajaga tulemusteni. Nii tõsist ehituse pööret pole meie firmas enne olnud - see oli väga tõsine otsus," nentis ta.

Neljast hoonest koosnevat Lutheri elamukvartalit on ehitatud juba alates 2005. aasta septembrist, mil Eesti Ehitus lubas renoveerida Vana-Lõuna 39 ja Vana-Lõuna 39a korterelamuteks ja parkimismajaks. Lepingu maksumus oli ilma käibemaksuta 213 miljonit krooni.

Vingi sõnul muutus ehitus järjest kahjulikumaks, sest lisaks tühjalt ootavatele ehitusmeestele tuli platsil kinni hoida ka rohkem kui kümmet spetsialisti. "Projekti viibimine põhjustas meile lisakulusid," nentis ta. Kui palju täpselt, on väljaselgitamisel.

Vink lisas, et Grove Investiga neil rahalisi arvamuste lahknevusi polnud. "Nad on oma maksud tasunud korrektselt vastavalt graafikule, kulud on kaetud ja meil tuleb neile ilmselt isegi osa tagasi maksta," rääkis ta. "Pigem oli küsimus selles, et kui oleksime jätkanud, oleksime pidanud lubade osas vassima, sest oli selge, et neid niipea ei tule."

Vink ütles, et projekti tulevik sõltub nüüd sellest, kas Grove Invest leiab uue ehitaja. "Ma ei ütleks veel täna, et see on Eesti esimene suurem läbikukkunud elamukvartali projekt. Kuid kui ei tehta kiireid otsuseid, siis ta võib selleks saada. Oht on olemas," märkis ta.

Vingi sõnul ei lasu lubade viibimise süü mitte Grove Investil, vaid projekteerijail ja arhitektidel.

Lutheri kvartali arhitekt Eero Jürgenson oli seda kuuldes väga üllatunud. "Kuni mul puudub info, mis võis olla nende ootamatu lahkumise taga, ei soovi ma ajakirjanduse veergudel sõnasõda," sõnas ta.

"Meie koostöö Grove Investiga jätkub, tegemist on väga suuremahulise rekonstrueerimisega," kinnitas Jürgenson. "Minu arusaamist mööda tuleks vaadata, millised on Eesti turul arendaja, rekonstrueerija ja riigi vahelised suhted," lisas ta.

Pjotr Sedinile tuli Eesti Ehituse eilne teade üllatusena ja võimalik, et Eesti Ehituse vastu alustatakse kohtuteed.

Millal Te teada saite, et Eesti Ehitus kavatseb lepingu üles ütelda?

Täna (eile - toim).

Kas Eesti Ehitus Teid siis ette ei hoiatanud?

Ei. Meil olid vaid läbirääkimised selle üle, et Eesti Ehitus küsis lepinguga võrreldes raha juurde. Ja seda koguni ligi 80 protsenti rohkem, kui algselt kokku lepitud. Meie olime nõus hinda tõstma kuni 35 protsenti.

Kas põhjus võib olla see, et ehitus osutus Eesti Ehituse jaoks keerulisemaks, kui nad algul arvasid ja lootsid?

Just seda ma tahangi öelda.

Kuidas sündmused edasi arenevad?

Pean reageerima jooksvalt toimuvat arvestades.

Mis kuupäevaks pidi Eesti Ehitus objekti üle andma?

20. märtsiks.

Mis saab nendest, kes on korteri ostnud?

Enamik kortereid on müüdud ja Grove Invest on võtnud kohutuse neile hiljemalt novembri lõpuks korterid üle anda. Nii et aega veel on.

Kas pöördute oma õiguste kaitseks kohtusse?

Võimalik.

Milline on teie esimene samm?

Esialgu nõuame Eesti Ehituselt kogu talle makstud raha tagasi.

Tallinna südalinna Lutheri kvartalisse korteri ostnud Ober-Haus Kinnisvara endine tegevjuhi asetäitja Siiri Maask ei tunne projekti takerdumise pärast muret, ehkki tema korter peaks valmis olema juba selle aasta juuniks.

"Kui kolimine ka septembrisse lükkub, pole sellest midagi," rääkis ta eile pärast teadet, et Eesti Ehitus loobub kvartali ehitamisest. "Ma olen täiesti kindel, et kvartal ehitatakse valmis. Selline projekt pooleli jääda ei saa, küllap leitakse uus ehitaja," nentis ta.

Ka teised Eesti suuremad kinnisvaraarendajad Lutheri halvas käekäigus ohtu ei näe, pigem levib arvamus, et ehk konkreetne tellija ehk Pjotr Sedin ei oska asju ajada.

"Julgen öelda, et arendustega, mida meie teeme, on okei, kuigi on siin juttu küll kokkuvarisemisest ja kinnikülmumisest," sõnas Koger ja Partnerite omanik Andres Koger. Ta avaldas imestust, sest "see on ju oivaline koht, mida võiks pimesi müüa". "Mingi bürokraatiavall võis ju seal olla," märkis Koger samas.

Oma Ehitaja juht Kaido Fridolin kinnitas omalt poolt, et nende firma projektidega on samuti kõik korras. Samas tunnistas mees, et võrreldes eelmise aastaga on olukord kinnisvaraturul muutunud, kuid tõdes, et mitte nii drastiliselt, et miski nüüd kohe katki läheb. "Varem ju osteti kõik ära, enne kui maja ehitama hakati. See oli ebanormaalne. Enam nii ei ole."

Ober-Hausi juht Peep Vooro asjast pikalt rääkida ei tahtnud. "Seda ma praegu kommenteerida ei taha, asjad on täpsustamisel," sõnas ta ning lisas küsimuse peale, millal asjad täpsustatud saavad, et raske on midagi lubada, aga loodetavasti lähiajal.

Lutheri kvartali kalleima korteri hind ulatus peaaegu seitsme miljoni kroonini, odavaim maksis aga 2,2 miljonit krooni. Eilse seisuga oli 120 korterist vaba vaid 25.

Lutheri kvartali ideega tuli ärimees Richard Paul Oberschneiderile kuuluv Ober-Haus välja 2005. aastal. Plaanide kohaselt sooviti endisele Veerenni tänaval asunud vineeritehase 2,3 hektari suurusele territooriumile ehitada 200 miljonit krooni maksva minev 120 korteriga elamurajoon, kust pole puudu ka 12 korteriga õuemaja. Õuemaja kõik korterid on praegu veel projekti kodulehekülje andmeil vabad.

Korterite broneerimine algas eelmise aasta oktoobris, kuid tegelikult oli kortereid müüva Ober-Hausi müügimeeskonnal juba varem suusõnalised kokkulepped korterihuvilistega. Masinatsehhist kolmandiku võtab tulevikus parkimismaja, ülejäänusse ehitatakse ujula või spordikompleks.

Pjotr Sedin kaasas osaühingu Grove Invest oma kirevasse ärimaailma alles 2000. aastal.

Se aeg oli Sedini kui ettevõtja elus üks keerukamaid perioode. Võlad olid pankrotti ajanud ASi Marlekor, mis oli 1993. aastal erastanud Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi ehk TVMK. Pankrotiavalduse Marlekori vastu oli aga esitanud Nordika Kindlustus, mida omakorda rõhus Hüvitusfondilt saadud miljonite tagasimaksmise kohustus. Sedin, kes kontrollis nii Marlekori kui ka Nordikat, suutis punuda sedavõrd keeruka skeemi, et isegi kohtunikud ei suutnud kunstlikult tekitatud sasipundart lõpuni lahti harutada. Kõik käis üheainsa eesmärgi nimel - hoida alles Tallinna südalinna pervel asuv väärtuslik kinnistu. See tal õnnestuski, ehkki koos sellega läksid kaduva teed nii Marlekor kui ka Nordika ning skeemide punumise tuhinas oli Sedin sunnitud üle parda viskama oma kauaaegse äripartneri - Ülo Pärnitsa koos viimase juhitava Mainoriga.

Grove Investi kätte läks 90 protsenti kombinaadi omaniku ASi TVMK aktsiatest, kuid nüüd algasid mängud Grove Investi enda omanikeringiga. Kuni 2004. aastal vormistas Sedini oma enamusosaluse (76,5%) otse, ilma vahepuhvrita, mille lisandus abikaasa Larissa nimele kirjutatud 10protsendiline osalus. Ühes sellega saabus TVMK ja ka Grove Investi elus uus ajajärk.

2005. aastal lakkas TVMK tegutsemine tootmisettevõttena. Tootmine läks osaühingu Baltic Panel Group kätte ja koliti Kohila valda.

TVMK muutus ühes sellega sisuliselt varatuks ettevõtteks. Baltic Panel Groupi asutaja ja ainuomanik Grove Invest hakkas aga omanikurolli kõrvalt tegelema kinnisvaraarendusega. Esimeseks suuremaks projektiks kujunes Vana-Lõuna tänaval asuv endine tootmishoone.

Eesti Ehituse ülesütlemise avaldus on tühine ja tugineb otsitud põhjustel. Töövõtulepingu sõlmimise eelselt oli firmal aega kahe kuu jooksul tutvuda ehitusobjektiga ja selle ehitus-tehnilise seisukorraga.

Eesti Ehitusele esitas tellija juba enne töövõtulepingu sõlmimist projektdokumentatsiooni, mille kättesaamist ja millega tutvumist on Eesti Ehitus kinnitanud. Eesti Ehitus on ehitaja valimise konkursil osalemisel ja töövõtulepingus sõnaselgelt aktsepteerinud, et renoveeritava ehituse puhul ei ole kohe mõeldav lõpliku projektdokumentatsiooni olemasolu. Eesti Ehituse ehitustegevus ehitusobjektil ei ole kunagi olnud tellijast tulenevalt takistatud.

Eeltoodud asjaoludele tuginedes lasus Eesti Ehitusel kohustus arvestada ehitustegevuses renoveeritava objekti iseärasusi.

Arvestades kirjeldatud asjaolusid ning fakti, et pooled sõlmisid fikseeritud hinnaga töövõtulepingu, soovis Eesti Ehitus pidevalt töövõtulepingu hinda ning tingimusi muuta, teades seejuures, et Grove Invest on peaaegu kõikide ehitatavate korterite kohta sõlminud võlaõigusliku ostu-müügilepingu. Grove Investile ei olnud Eesti Ehituse ettepanekud vastuvõetavad eelkõige sel põhjusel, et Eesti Ehituse pakutud täiendavate hindade suhtes puudusid igasugused kontrollivõimalused ja teiseks oleks sellisel juhul ehitise lõpphind muutunud hoomamatuks.

Pealegi on käesolevaks ajaks Grove Invest tasunud Eesti Ehitusele enam kui 80 protsenti töövõtulepingu algsest hinnast. Vaatamata kõigele pakkus OÜ Grove Invest ASile Eesti Ehitus 21. veebruaril 2007. aastal 35 protsenti kõrgemat hinda, kui pooled olid selles algselt kokku leppinud. Kirjeldatu taustal on Grove Invest seisukohal, et Eesti Ehitus ei suutnud oma kohustusi nõuetekohaselt täita.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing