Integratsiooniprojekt ähvardab luhtuda

Projekti elluviijatel jäi kahe silma vahele asjaolu, et need, kes tahavad kodakondsuseksamit teha, ei oska veel eesti keelt eega saa ka valmistuda eesti keeles kodakondsuseksamiks. Plaanitud oli aastaga koolitada 10 000 inimest, kuid praeguseks on koolituse läbinud vaid 2000 inimest.

Projekti koordineeriva Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse üleminekutoetuse tugiüksuse juhi Ülle Krafti sõnul on huvipuudus tingitud ELi uuest määrusest. "Olulise tagasilöögi andis aasta algul rakendatud määrus, mis lubab määratlemata kodakondsusega isikutel Euroopa Liidu piires viisavabalt reisida," rääkis ta.

Koolitajad seda siiski ei usu. "Kindlasti on ka reisimine mõningal määral sellega seotud, kuid põhiline on ikka keeleoskuse puudumine," rääkis programmi koolitusi läbi viiva Kesk-Eesti Arenduskeskuse regiooni juhataja Ljudmilla Hrupa.

Krafti sõnul kompenseerib riik alates 2006. aastast keeleõppekulutused täies mahus neile, kes taotlevad Eesti kodakondsust ja sooritavad eesti keele tasemeeksami.

Integratsiooniprojekti eelarve on 8 miljonit krooni, millest pool tuleb EList ja teine osa Eesti riigi kaasfinantseerimisest.

Projekti konsultandi Liina Kirsipuu sõnul on praeguseks sõlmitud lepingute kogumaksumus umbes 6,1 miljonit krooni. "Lootus on, et me saame seda projekti pikemale ajaperioodile venitada," ütles ta.

Koolituse jaoks on Kesk-Eesti Arenduskeskusega sõlmitud tulemusleping. "Eks see tulemusleping ole üks paras lõks küll," ütles nõukogu esimees ja projekti juht Ülo Peets. "Olenemata osalejate arvust peab koolituslogistikat ju ikka tegema." Peetsi sõnul tehti suurim viga aga eeluuringute osas. "Eeluuringud tehti mõnevõrra varem ja siis oli huvi palju suurem."