Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Konverentsibüroo ikka kasvuraskustes

Riho Paramonov 14. märts 2007, 00:00

Kaks olulisemat tegurit, iseloomustamaks konkurentsivõimelist konverentsiriiki, on nüüdisaegne multifunktsionaalne üle 1500 inimese mahutav konverentsikeskus linnasüdame läheduses ning riiklik konverentsibüroo.

Kui esimesest punktist annab tänasel päeval veel mööda vaadata, siis teise osas on ettevõtjad pea ühel meelel - riigi tegevus konverentsibüroo osas ei ole osutunud piisavalt viljakaks.

Sellises mitmekülgses valdkonnas kui konverentsiturism saab edukaid üritusi korraldada vaid firmade, linna ja riigi tasakaalustatud koostöös. Kui riigi kolm suuremat konverentsilinna Tallinn, Tartu ja Pärnu on saanud linnastruktuuri tasemel oma konverentsibüroodega edukalt ühele poole, siis EASi Turismiarenduskeskuse arendatava Eesti konverentsibüroo käekäik ja tegevus on jäänud ürituskorraldajate ja linnade eest osaliselt varju.

Reisieksperdi asedirektor Kadri Jõerüüt tunnistab, et riik ja EAS ei ole ettevõtetega piisavalt arvestanud.

"Büroo tarbeks võeti tööle projektijuht, kes alustas nullist - oleksid pidanud eksisteerima eri osalused," leiab Jõerüüt. "Ettevõtjad on ammu öelnud jah-sõna ning nõustunud projektiga kaasa tulema. Vajame tingimusi, et saaksime kaaluda, kuidas ja mis."

Konverentsibüroo projektijuhi Tanel Sepa sõnutsi on konverentsibüroo projekt oma loomulikus arengujärgus - vastavalt tegevuskavale on planeeritud toimingud ellu viidud - need kõik on suunatud konverentsivaldkonna arengule.

Alainformeeritud on teisedki firmad, nende hulgas Frens, kes andis panuse büroo loomise algusetapil vastavas initsiatiivgrupis. Frens juhatuse esimehe Tiit Ojaveski sõnul on suvise tööpõua ja rahvusvaheliste konverentside vähesuses kindlasti oma osa ka riikliku struktuuri puudujäägil.

"Soomes on struktuurid välja arendatud ning tulemuseks on kõrgetasemeliste rahvusvaheliste konverentside ühtlane jaotumine kogu aasta lõikes," toob Ojaveski näite.

Sepp väidab, et müügitöö reaalne efekt avaldub kahe-kolme aasta pärast. EAS töötab välja plaani konverentsikorraldusele kaasa aitamiseks, mille kohaselt hakatakse toetama rahvusvaheliste teaduskonverentside toimumist Eestis.

Eesti konverentsibüroo senine tegevus on seisnenud Eesti tutvustamises valdkonna ajakirjas, regulaarselt on käidud tähtsamatel konverentsi- ja incentive-messidel nii Frankfurdis kui ka Barcelonas. Samuti on koostöö Tallinna, Tartu ja Pärnuga püsinud väga hea. Üheskoos linnade ja ettevõtetega on korraldatud tootetutvustusreise sihtturgude korporatsioonide esindajatele ning temaatilisi seminare, selgitab Sepp.

Inspiration Riga/Riia konverentsibüroo andmeil plaanitakse Riia lennujaama kõrval juba 2009. aastal avada hotellide ning moodsa näitusekeskusega terviklik äripark.

Riia rahvusvahelise äripargi moodustab tänapäevane konverentsikeskus, mille suurim teatristiilis saal hakkab mahutama hinnanguliselt 5000 inimest.

Pargi avamine annab konverentsiäri köie jämedama otsa ilmselt Riiale ja muudab linna Läänemere siseturismiregiooni südameks. Riia ambitsioonidele pole Tallinnal Eesti põhisihtkohana võrdväärseid plaane vastu seada.

Eesti Konverentsikeskus OÜ juhatuse esimees Urmas Kõivul on kogemus nii Riia kui ka Eesti konverentsibürooga suhtlemisel. Üks nende rahvusvaheline suurklient soovis saada pakkumist nii Tallinnast kui ka Riiast.

Selle pakkumise ühe osana pidid mõlema linna linnavalitsused kirjutama kirja, miks ja kuidas nad ikka konverentsi enda linna tahavad.

Riia linnavalitsusest saabus vastus 12 tunni pärast, Tallinn sedastas, et kooskõlastusring võtab aega umbes nädala.

"Riia võitis, Tallinn kaotas," nendib Kõiv. "Tallinn on Riiaga võrreldes nagu magav kass, kes soovib, et hiired ise suhu jookseksid."

Kõiv toonitab ka, et alates 2009. aastast võib hoopis Narvast saada vene rahvusest tööturistide konverentsimagnet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing