Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millistest konverentsidest tunnete puudust?
Eestis võiks korraldada rahvusvahelisi laiahaardelisi finantskonverentse ja rääkida neil rahvusvaheliste kontsernide kogemusest, kes tegutsevad ka Eestis. Seni on finantskonverentsidel näitena kasutatud Eesti siseprobleeme.
Puudust tunnen praktilistest konverentsidest ja koolitustest, kus oleks võimalik ise kaasa lüüa. Näiteks ettevõtlusalased, kus antaks praktilisi teadmisi välisriikidega suhtlemiseks - tahaks rohkem teada saada lähivälismaade turuolukorrast, majandusseadustest jne.
Konverentsidega olen senini alati rahule jäänud. Olen alati valinud, kus käia, ning seni mingeid halbu kogemusi pole.
Möödunud aastal käisin Äripäeva juhtimisteemalisel koolitusel, kus teemaks oli infoturve. Tegelikust elust oli see siiski kaugel, rakendusvõimalusi vähe.
Konverentsidest-seminaridest-koolitustest tunnen puudust pigem rakenduslikes valdkondades. Näiteks Linuxi rakendusalastest koolitustest, serverite haldamisest. Sellest teatakse suhteliselt vähe.
Kui direktor küsib, mis ma selle 3000 krooniga teinud olen, mis arvutite jaoks antud on, siis võin öelda, et midagi on küll olemas, aga tädi Maalil pole sellest mingit tolku.
Puudust tunnen ajalooteemalistest konverentsidest, olenevalt minu spetsiifikast - olen samas ka Eesti Geneoloogia Seltsi juhatuse esimees.
Selles sektoris on tühik suurem. Finants- ja majandusalaseid konverentse on minu meelest piisavalt, otseselt millegi järgi puudust ei tunne.
Halvimad konverentsikogemused meenuvad korraldusliku poole pealt, kui ei osata juhtida, ajakava lohiseb või ei peeta kavast kinni.
Autor: ÄP