Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulumaksul tuleb varsti mihklipäev
Riigieelarve ülelaekumine on saanud juba krooniliseks nähtuseks. Kuust kuusse, aastast aastasse on erinev vaid see, palju vaba raha on. Näiteks selle aasta kahe kuuga on laekumiste ja kulutamise vahe juba tervelt 900 mln kr. Kui sama vahet laiendada aasta lõpuni, ületab riigi kasum viis miljardit krooni.
Äripäeva toimetus on veendunud, et neljaprotsendipunktise tulumaksumäära langetamise 18 protsendini saab järgmise aasta algusest ära teha, ja raha jätkub ka teisteks koalitsioonilubadusteks piisavalt.
Tulumaksu osa selle aasta riigieelarves on 6,67 miljardit krooni ja see vastab 22protsendilisele maksumäärale. Kui maksumäär langeks hoobilt 18 protsendile, langeks tulumaksu laekumine kõige rohkem maksumäärade vahe võrra ehk umbes 1,2 miljardi krooni võrra. Ja see oleks terve aasta kohta.
On näha, et juba kahe kuu, jaanuari-veebruari ülelaekumine hakkab katma terve aasta tulumaksu vähemlaekumist. Tegelik tulumaksu vähemlaekumine kujuneb siiski väiksemaks, sest mitte kõik tulud ei lähe tulumaksu alla - eksisteerib tulumaksuvaba miinimum. Võib teha ka järelduse, et töötaja (samuti ettevõtja) seisukohalt äärmiselt oluline tulumaks ei omagi riigi tasandil sedavõrd suurt tähtsust, et seda ei saaks kiirendatud korras alandada.
Riigi tasandil puhuvad rohkem pilli hoopis näiteks sotsiaal- ja käibemaks.
Tulumaksumäära langetamine on oluline otsus, mida saab ja peab tegema headel aegadel, sest halbadel aegadel see lihtsalt ei õnnestu. Selle otsuse kasu seisneb ka selles, et vähendab survet palgatõusuks. Ekstensiivse palgatõusu ohtudele on analüütikud korduvalt tähelepanu juhtinud - kuni selleni, et meie eksport ei ole konkurentsivõimeline. Tulumaksumäära langetamine on üks võimalus suurendada töötajate sissetulekuid ilma palka tõstmata.
Vastuväide tulumaksumäära järsule langetamisele on see, et 2007. aasta riigieelarve on planeeritud 1,1miljardilise ülejäägiga, seega on ülelaekumisele juba koht leitud. Ent järgnevad kümme kuud kindlasti suurendavad ülejääki, millest peaks kindlasti leidma teise miljardi või veidi üle selle.
Pool füüsiliste isikute tulumaksust kuulub kohalikele omavalitsustele, nii nõrgestaksime nende maksubaasi. Ent Äripäev on juba varem teinud ettepaneku, et riik võiks kogu tulumaksu kohalikele omavalitsustele kinkida.
Üldisem vastuväide seondub halaga õhukesest riigist - kuidas otsekohe lakkab riik toimimast. Aga neid hirmujutte ei saa tõsiselt võtta, sest ülelaekumise näol on soliidne kate olemas. Tagantjärele tark olles: riigieelarve oleks tulumaksumäära järsemad langetamised ka varasematel aastatel ära kannatanud.
Autor: ÄP