Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mälupulga kasutusmugavus sõltub kiirusest
Disaini kõrval on mälupulga ostmisel oluline mälu kiirus, sest peamiselt sellest sõltub kasutusmugavus, näitas Tehnotrendi test.
Selgitamaks välja, mida lisaks disainile mälupulga ostmisel silmas pidada, pöördusin ühe poe poole ning palusin anda neil Tehnotrendile proovimiseks kõik erinevad mudelid, mis poeletilt leida võib. Samasse olukorda peaks sattuma tavainimene, kui siseneb arvutikaupade poodi.
Arvutikaupluses Enter olid minu külastuse hetkel müügil neli SanDiski mälupulkade mudelit. Juba mälupulkasid esimest korda kätte võttes sain aru, et need on erinevaks otstarbeks ning erinevate lisade ja põhiomadustega.
Gigabaidiste mälupulkade puhul erines hind näiteks SanDisk Titaniumi ja SanDisk Micro puhul 80 krooni ning peamised erinevused olid tugevam korpus ning andmete salvestamise ja lugemise kiirus.
Kui tugevam korpus on üsna kaheldav põhjus, miks mälupulka eelistada, siis kiirus on selge argument. Proovisin tõsta mõlemale mälupulgale CD-täie andmetega võrdset testfaili ning Titaniumi puhul sain kirjutuskiiruse pea kaks korda suurema kui Micro oma.
Titaniumile tõstsin seda faili 56 sekundit, kuid Microle kopeerides kulus aega keskmiselt 2 minutit ja 25 sekundit. Siinkohal tasub kindlasti mainida, et uuemate arvutite USB-liides, kuhu mälupulk pista tuleb, on suurusjärgu võrra võimekam kui mälupulga tegutsemiskiirus ise.
Seega ei tohiks ühenduse või kõvaketta kiiruse tõttu dokumendi tõstmise kiirus üldiselt muutuda. Küll võib esineda märkimisväärset aeglustumist, kui kasutate uuema USB 2.0-standardi asemel vanemat liidest.
Sellise liidese kasutusest saab aru, kui näiteks 600megabaidise dokumendi kopeerimiseks läheb aega kümme minutit.
Uue trendina on testis osalenud mälupulkadega kaasas erinevat lisatarkvara.
Kui lükkasin arvutisse Titaniumi mälupulga, avanes kohe mingisugune programm ja seda ilma kasutajalt nõusolekut küsimata. Kella kõrvale ilmus ikoon, millele vajutades tekkis startmenüü taoline aken ekraani nurka. Sinna kuvati võimalused, mida mälupulgaga teha.
Avastasin, et mälupulgale on paigaldatud hulk programme, mida saab käivitada otse mälupulgalt. Pulga eemaldamisel kadus kella kõrvalt vastav nupuke ning arvutisse mingit tarkvara ei jäänud, vähemalt nii tundus.
Mälupulgaga kaasas käiv tarkvara on kasulik. Näiteks kui satute arvuti taha, kuhu pole paigaldatud Skype'i, lükkate oma mälupulga järele ja ongi Skype olemas. Selline lisatarkvarapakett oli peaaegu kõigil mälupulkadel.
Kui küsida, kas mälupulkade puhul võib olla kindel, et andmed säilivad ning millise pulga puhul see kindlam on, siis 100% ei saa usaldada ühtegi seadet.
Kaheksa aasta jooksul on mul alla andnud viis kõvaketast, kuid need on olnud pidevas kasutuses. Välkmäluseadmed on arusaadavalt harvemini kasutatud, kuid andmekadu võib siiski aeg-ajalt esineda. Ka CDd ja DVDd lõpetavad tegutsemise üsna suvalisel ajal ning kohati suisa teadmata põhjustel. Tihti ei ole võimalik andmekandjat kaitsta ükskõik millise ennetava tegevusega.
Ka ühe testis osalenud mälupulgaga, Cruzer Crossfire'iga, ilmnes mul vigane kopeerimine. Tõstsin 700megabaidise, ehk CD-täie andmetega võrdse testdokumendi mälupulgale ning üritasin seda pärast tagasi arvutisse kopeerida.
Kirjutamine sujus oivaliselt, ent lugemisest ei tulnud midagi välja ja lõpuks hangus ka Windows Explorer ning see tuli tegumihalduri abil sulgeda ja uuesti käivitada.
Kasutatakse palju seadmetes, milles tihti andmeid muudetakse, salvestatakse või kustutatakse, kuid millelt eeldatakse mobiilsust.
Peamiselt seega mälupulkade või -kaartide jaoks, samuti leidub välkmälu enamikus telefonides ja mp3-mängijates.
Välkmälu ei kustu, kui seadmes puudub vool. Välkmälusse kirjutatakse ning sealt kustutatakse elektrooniliselt.
On peaaegu igas arvutis paiknev põhiline salvestusseade, millel andmed säilivad ka siis, kui voolu seadmes ei ole. Andmeid hoiab see seade kiiresti keerlevatel ketastel, millel on magnetiseeritav pind.
Andmed salvestatakse, magnetiseerides plaadi materjali mustriga, mis andmeid kajastab. Andmeid loetakse, tuvastades magnetiseeritud mustrit materjali pinnal.
Peamine erinevus teistest toodetest on Titaniumi tugev korpus. Mälupulka kätte võttes ja lauanurga vastu koputades saab kohe aru, et see on tugev ning vastupidav. Muljet avaldav on ka lubatust kohati suurem kirjutus- ning lugemiskiirus.
Selline mälupulk sobib tõenäoliselt inimesele, kes suuri faile pidevalt kaasas kanda tahab ning neid vajadusel kiiresti maha või peale tõstab. Samuti talub see pulk piisavalt väärkohtlemist, et iga päev taskus olla.
Crossfire on spetsiifilisema ülesandega kui teised valikus olnud tooted. Nagu tootekirjelduses kirjas, on see loodud XBOX 360-ga kasutamiseks, kuid töötab ka arvutiga.
Konkreetset seadet testides esines viga andmete kopeerimisel mälupulgalt arvutisse mitmel juhul.
Erinevalt teistest testitud pulkadest on Crossfire'il kork. Paraku võib see aga ära kaduda.
Turvarakendused on mälupulgal tõesti põhjalikud ning kätte sealt andmeid ei saa, kui salasõna ei tea või õiget näppu sõrmejäljelugeja jaoks ei oma.
Kirjutus- ja lugemiskiirus tunduvad sellisele mälupulgale õiglased, kui kasutada seda peamiselt dokumentide nagu Exceli või Wordi failide kandmiseks, mille tõstmine pulgale või pulgalt ei võta palju aega. Sõrmejäljelugeja on peidetud mälupulga sisse, mis edukalt kaitseb seadme defineerivat komponenti kahjustuste eest.
Sarnaselt mudeliga Titanium, on mälupulgale eelpaigaldatud paras ports tarkvara, mis käivitub pulga sisestamisel ning eemaldatakse arvutist pärast pulga äravõtmist.
Huvitaval kombel läheb pärast mõningast kopeerimist ja failide tõstmist mälupulk soojaks.
Micro on universaalne mälupulk ning sobib peaaegu kõigile, kuid mitte neile, kes tahavad palju suuri faile liigutada.