Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Müügimehe tellimus pihuarvutist otse lattu

Indrek Kald 20. märts 2007, 00:00

Hulgimüügifirma Kaupmees & Ko kauaaegne kliendihaldur Marek Viide on pihuarvutit kasutanud alles viimased aastad. Praegu arvutieelsele ajale tagasi vaadates nimetab ta tööd siis naljanumbriks. "Hommikul läksin paki paberiga linna peale ja samal päeval pärast müügisekretäri käest läbikäimist saadeti pakk juba paberihunti," meenutab ta.

Nimelt olid paberkandjale trükitud klientide sortimendilehed - mis tooteid see pood või kaubamaja ostis. Suures kaupluses on aga ligi tuhat nimetust tooteid, mida tuleb pea iga kord juurde tellida. "Panin paberile toote taha kirja, et seda on vaja kaks ja seda kümme tükki. Tuhat nimetust tähendab 15 lehekülge - leia siis õige toode. Kui ei leidnud või läks segi, hakkasid otsast peale," kirjeldab Viide.

Edasi tuli tellimus saata lattu, et kaupa hakataks komplekteerima. Enamasti kliendi juures faksi polnud, seega tuli korjata hulk tellimusi klientidelt kokku ja sõita lattu. Järgnes topelttöö, sest müügisekretärid toksisid kogu tellimuse kauphaaval arvutisse.

Nüüd jõuab tellimus mobiilivõrgu kaudu lattu kohe, kui kliendihaldur on selle poes oma pihuarvutis kinnitanud. Kuid tehnoloogilise läbimurde vajadust oli Viide sõnul alguses juhtkonnale üsna raske selgeks teha.

Mitmenädalase katseperioodi jooksul kirjutati üles kliendihaldurite igapäevane tellimuste tegemiseks vajalik bensiini-, paberi- ja ajakulu. Selgus, et pihuarvuti on odavam kui pidev paberi juurdeostmine. Lisaks säästis pihuarvutiga müügimees aega.

Idee pihuarvutite kasutuselevõtuks sai Kaupmees müügi- ja turundustegevust toetavaid IT-lahendusi pakkuvalt Telemalt. "Telema ei kujutanud alguses ilmselt ette, mida meiega koostöö tähendab. Teistes firmades on andmemaht kordades väiksem. Meil on 12 000 nimetust, nii et maht on väga suur," meenutab Viide.

Telema standardpakkumine Kaupmeest ei rahuldanud ja Telema pidi oma lahendust enne kliendi käsutusse andmist palju ringi tegema. Kaupmehelt nõudis üleminek pihuarvutitele töötajate koolitamist. Alguses kippusid ikkagi valed tellimused tekkima, sest pihuarvuti ekraan on väike ja kogu tootenimi pole korraga ekraanil näha.

Alguses oli probleem ka see, et suure andmemahu tõttu otsis pihuarvuti toodet üldnimekirjast liiga kaua ning see kulutas kliendihalduri aega. Esimestes Kaupmehe käsutuses olnud pihuarvutites HP iPAQ küll kõik 12 000 toodet korraga mälus polnud. Üldjuhul üks klient kõiki kaupu ei ostnud.

Nii aga polnud haruldane olukord, kus klient küsis oma hulgifirmalt näiteks suhkrut, mida ta teisest laost polnud mingil põhjusel saanud. "Kuna klient varem ei olnud meilt suhkrut ostnud, ei saanud ma talle suhkru hinda öelda, sest ei leidnud seda pihuarvutist. Kuigi teadsin, et meil on seda. Siis tuli panna tellimus paberile," kirjeldab Viide uue töökorralduse sünnivalusid.

Lisab samas, et oli sel ajal üsna popp müügimees, kui hakkas esimese pihuarvutiga klientide juures käima. Teised tulid ligi ja uurisid. Veidi enne Kaupmeest oli pihuarvutitele üle läinud ka hulgifirma Jungent.

Esimesi pihuarvuteid kasutati Kaupmehes umbes aasta, siis ei rahuldanud need need enam firma vajadusi. "Tahtsin, et kogu sortiment oleks pihuarvutis, müük jäi saamata, kui arvuti ei mahutanud kõiki andmeid," kinnitab Viide. Kuna pihuarvutite hind oli odavamaks muutunud, ostis hulgifirma suurema mahuga pihuarvuteid.

Sellega uuendused ei piirdunud, sest töötajad hakkasid nõudma pihuarvutitele ka skannereid, millega tellimuse sisestamist kiirendada. Tõmbad sellega üle triipkoodi ning kirjutad arvutis numbri taha, kui palju klient seda toodet vajab, selgitab Viide.

Pihuarvutile sobiva skanneri - see maksis toona 3000 krooni - leidsid Kaupmehe töötajad ise, Telema tegi vajaliku programmi. Praegu kasutab Kaupmehes skannerit kaks inimest, ülejäänud piirduvad lihtsalt pihuarvutiga.

Mobiilse müügimehe pihuarvuti võimaldab ka e-kirju lugeda ja internetis surfata, aga väikese ekraani tõttu pole see piisavalt mugav. Viide on enda sõnul kasutanud pihuarvutit peamiselt ikkagi tellimuste sisestamiseks.

Mida võiks müügimehe pihuarvuti aga veel sisaldada? "Oleks hea, kui näeksin reaalajas laojääki. Teiseks sooviksin otsida toodet nime järgi kiiremini, kui see praegu käib," toob Viide välja murekohti. Probleemiks on tema sõnul ka liiga pikad tootenimed, mis ei mahu korraga ekraanile - see aga aeglustab tellimuse komplekteerimist.

Müügimeeskondadele mõeldud eri funktsionaalsusega pihuarvutipõhiseid lahendusi saab suurtes piirides grupeerida neljaks: kliendi juures käivale müügimehele tellimuste tegemiseks, autost müüki teostavatele müügimeestele (nt jäätiseautod prindivad arve mobiilsest printerist ja annavad kliendile), laovarude registreerimiseks ja müügiedendamiseks.

Kuna lahenduse kasutuskulud on väikesed, on sisuliselt tegu vaid esialgse investeeringu tagasiteenimisega. Eeldades, et ühe töökoha maksumus koos seadmete, litsentside ja juurutustega on 20-30 000 kr, tasub see end juba aastaga ära. Igakuisteks GPRSi sidekuludeks kulub keskmisel meie teenust kasutaval müügimehel 40-70 kr.

Lahenduse kasutuselevõtu kõige suurem efekt on lao töökoormuse ühtlustumine kogu tööpäeva peale. Seejuures on müügimehel tellimuse tegemise hetkel värske info oma laoseisust ja kliendi maksekäitumisest.

Skannerit triipkoodide lugemiseks kasutavad müügimeeskonnad Eestis vähe. Esiteks on töökindlad skanneriga seadmed kallid (alates 25 000 kr), teiseks pole kaupade tellimisel kauba otsimine joonkoodi alusel enamasti lihtne. See eeldab joonkoodi kättesaadavust, mis eeldab kas vastava kauba olemasolu või paberkandjal kataloogi, kust see joonkood lugeda.

Lao igapäevatöös kasutatakse aga skannerit järjest rohkem: inventuurideks, kauba paigutamiseks, kontrollimiseks ja arvelevõtmiseks. Julgen prognoosida, et lähema nelja aasta jooksul viiekordistub triipkoodiskannerite kasutamine laomajanduses.

Fotod: Maris Ojasuu

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing