Juhi edukus ei sõltu geenist, vaid kohanemisvõimest

Teeli Remmelg 26. märts 2007, 00:00

"Kohanemisvõime sõltub nii tahtest kui ka oskusest valida käitumiseks sobivaim viis. Juht satub pidevalt uutesse olukordadesse. Pole olemas juhitüüpi, kes üldse ei peaks pingutama ja ennast muutma," väidab Inscape Balticu juht Mati Sööt.

Siiski näitavad Inscape'i poolt teostatud isiksusetestid, et juhtivatel kohtadel esineb enam domineerivat tüüpi isikuid, kes väärtustavad kiireid tulemusi ja võtavad meeleldi vastu väljakutseid. Ka meeldib neile ümbruse ja inimeste üle kontrolli saavutada.

"Aga seda tüüpi inimesed satuvad tihti juhiks just seetõttu, et nad ise püüdlevad sinna. Neil on loomupärane vajadus kontrollida ja võtta riske ning selle võimaluse annabki juhi töö. Kas nad ka edukaks saavad, sõltub sellest, kui hästi nad suudavad hakkama saada vastandtüüpidega, näiteks stabiilsete töötajatega, kes soovivad tegutseda rahulikult ja pigem kardavad ootamatuid muutusi. Kui domineeriva stiiliga juht leiab kannatlikkust kuulata ka nende arvamust ja anda aega muutustega harjumuseks, võib ta olla väga edukas."

Ka Alexela Oili tegevjuht Ain Kuusik tunnistab, et ta on alati olnud valmis võtma riske ja vastutust. "15 aasta eest olid sellised omadused ka soositud, sest kui olid juht, siis oli sul automaatselt ka võim ja õigus olla järsk ning käsutav."

Viimastel aastatel on ta aga teadlikult hakanud töötajaid enam kuulama. "See on andnud palju parema lõpptulemuse, sest enam ei jõuagi ise kõigi detailidega kursis olla."

Ain Kuusik on ka korra teinud isiksusetesti ja saadud tulemus pani teda enam jälgima puudust, millele ta ise juba varem oli korduvalt mõelnud.

"Sain kinnitust, et olen suhteliselt kärsitu ega arvesta piisavalt meeskonnaga. Tihti ütlesin välja asju, mida hiljem kahetsesin. Aga kui sõna on välja öeldud, siis seda enam tagasi ei võta. Samas mõjub öeldu töötajatele erinevalt, paljud lähevad lukku ja jätavad olulisi asju välja ütlemata, mistõttu aga tulemus kannatab," meenutab Kuusik tehtud vigu.

Ka Mati Söödi hinnangul on viimasel ajal juhtide hulgas hakanud autoritaarsus vähenema, sest demokraatlikus kultuuris on vähem vaja end maksma panna ja rohkem usaldada töötajate võimeid ja arvamust.

Domineeriva stiiliga juhid keeravadki tihti vindi üle sellega, et kipuvad inimesi liigselt kontrollima ja teiste kuulamise asemel ise pidevalt rääkima.

Muidugi ei ole võimalik kõigega kohaneda. "Kui püüame kõigis olukordades ennast muuta teistsuguseks, kui on meile kaasasündinud, siis satume lõpuks stressi."

Seega on siiski hea, kui juhil on olemas seesmine vajadus olla juhtival kohal, siis peab ta ennast suhteliselt vähe muutma.

Täiesti uue käitumise omandamine ei ole kerge, sest inimestel on kalduvus pöörduda tagasi vanade harjumuste juurde ja oma mugavustsoonist väljumine nõuab pingutust.

"Inimesele on mugav käituda loomupäraselt, sest kaasasündinud oskusi ei pea enam õppima ega nendega vaeva nägema," hoiatab Mati Sööt. "Aga ainult endasarnaste inimestega suhtlemine pärsib efektiivsust, sest teist tüüpi töötajad ja ülesanded saavad vähem tähelepanu." Edukas juht peab suutma mugavustsoonist väljuda ja olema valmis teist tüüpi kolleegide mõistmiseks ja juhendamiseks.

Olen end teadlikult muutnud töötajate tagasiside põhjal. Enne pidasin ennast heaks suhtlejaks ja töö pakkus selleks ka piisavalt võimalust. Siis selgus, et pean veelgi enam pingutama, sest töötajad vihjasid, et meelsasti suhtleksid minuga ka töövälisel ajal.

Nüüd olen hakanud teadlikult otsima ja looma võimalusi nendega ka pärast tööd koos olla, näiteks komandeeringus käies. Loodan, et selle tulemusena on meie usaldus kasvanud.

Ka olen aru saanud, et üksi otsustamise aeg on läbi ja soodustan teadlikult meeskonnatööd.

Ka tegelen teadlikult enda juhtimisega, loen selles vallas suhteliselt palju ja innustan ka oma meeskonda vastavat kirjandust lugema.

Oleme teinud sel aastal klubi, kus saame üksteisele raamatute sisu ette kanda ja meile olulisi aspekte välja tuua.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing