Fondiemissioon võib anda tiivad

Aga ei pruugi anda. Eile teatas moekaubandus- ja tööstusettevõte Baltika, et maksab aktsionäridele dividende 2,4 krooni aktsia kohta, mis on viiendiku võrra rohkem kui aasta tagasi.

Samas anti teada ka fondiemissioonist, mille kohaselt iga aktsia kohta saavad investorid kaks uut. Baltika võimaliku fondiemissiooni üle on spekuleeritud kaua. Sellega suurendatakse väärtpaberi likviidsust ja see võib aidata kaasa aktsia hinna tõusule.

Viimaste fondiemissioonide järel on ettevõtete aktsiate hinnad peamiselt tõusnud. Fondiemissioonide uue laine avas 2004. aasta kevadel Hansapank, mille aktsionärid said iga olemasoleva aktsia kohta kolm uut. Aasta hiljem võtsid suuromanikud Hansapanga üle, aga aktsia hind oli kerkinud vahepeal üle kahe korra. Tõsi, osaliselt oli Hansapanga hinnatõus ülevõtmispreemia.

Lausa tiivad andis fondiemissioon aasta tagasi Tallinna Kaubamaja aktsiale. Seni loiult liikunud väärtpaberi hind hakkas kohe pärast fondiemissiooni kiirelt tõusma ning tänaseks on selle hind kallinenud 2,3 korda. Tallinna Kaubamaja fondiemissioon, millega iga aktsia eest anti viis uut, toimus möödunud aasta juuni alguses. Kaks aastat tagasi toimunud Merko Ehituse emissiooni järgselt on aktsia hind kallinenud 38 protsendi võrra.

Merkost kaks päeva varem toimunud Harju Elektri fondiemissioon pole aga investorite lootusi täitnud. Suhtele üks kolme vastu toimunud fondiemissiooni järgselt on ettevõtte aktsia hind langenud enam kui viiendiku võrra. Tallinki aktsia on tänavu jaanuaris toimunud fondiemissiooni järgse kahe kuuga odavnenud 10 protsendi võrra.