Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarmo Kõutsi ülikallid jahilõbud
Eestis viidi nõukogude ajal külalised ikka jahile ja see traditsioon on Eestis au sees tänagi. Eriti kuulsad on militaarringkondades viitseadmiral Tarmo Kõutsi korraldatud nn kindralite jahid. "Ma käin jahil erinevate inimestega, see on osa minu tööst," ütles Kõuts Kroonika septembrinumbris.
Tänasest Äripäevast saab selgeks, milline osa see Kõutsi tööst oli - ta tõi Eesti metsa kokku relvatootjad ja -ostjad. Äripäeva meelest on korruptsioonihõng vänge - kindralite kohtumiste eel ja järel sündisid rahalised (kokku)lepped.
Jahilkäigu ja tehingute otsest seost on ilmselt raske tõestada. Juhtum on aga iseenesest kurioosne. Taanis on juba vallandunud suur skandaal. Asjasse on segatud Eesti kõrval ka Rootsi ja Soome.
Nagu tänasest Äripäevast võib lugeda, käisid mullu jaanuaris Laiusel Eesti endise kaitseväe juhataja, praeguse IRLi ja Riigikogu liikme Tarmo Kõutsi kutsel jahti pidamas Taani ja Soome kaitsejõudude juhid (Rootsi kaitsejõudude juht keeldus Kõutsi kutsest) ning Briti relvatööstuskontserni müügimehed kontserni tütarfirmadest.
Tänavu veebruaris allkirjastas Eesti Rootsi SAABi ja Prantsuse MBDA toodetava lühimaa õhutõrjesüsteemi miljardikroonise ostu. Tegemist on Eesti suurima relvahankega. Märtsi alguses kirjutasime Tšehhis puhkenud pistiseskandaalist, mis ümbritseb Gripen-tüüpi hävituslennukite liisimise tehingut.
Taani kaitsejõud kaaluvad Gripen-tüüpi hävitajate ostmist, üks võimalik firma on SAAB. Poolteist kuud enne jahti Laiusel kindlustas BAE Systems Hägglunds tellimuse 45 soomustransportööridele, ostjaks Taani kaitsejõud, hind umbes 3,2 miljardit Eesti krooni.
Kaitsevägi on Eestis sisuliselt riik riigis ning vaata et igasugune asjaajamine jääb avalikkuse silme alt kõrvale. Riigisaladuse loori varjus toimetab hulk tähtsaid pagunikandjaid oma äranägemise järgi riigieelarvest iga aastaga järjest suuremaid summasid. Samas paistab, et isegi Euroopa suurtel relvatööstuskontsernidel on Eesti kaitsestruktuuridest, nende rahalistest võimalustest ja tehnilisest varustatusest palju parem ülevaade kui Eesti maksumaksjal.
Praegu ei ole asi ainult rahas - kõva laksu sai Eesti riigi maine. Mundrimeeste askeldused on jätnud Eestist mulje kui Euroopa pimedast nurgatagusest, kus saab vabalt oma päevavalgust kartvaid asju õiendada.
Kindralite jahi juhtum annab uuele koalitsioonile vabad käed teha nähtavaks raha liikumine kaitsestruktuurides ja muudki reformida - meenutagem sassis käsuliine ja luuramist kaitseministeeriumi ametnike järel. Ja kaitseministri portfell tuleb IRList kaugel hoida.
Autor: ÄP