Eesti kolmikhüpe ITs osutus napiks

Võrreldes möödunud aastaga olid suuremad kukkujad infotehnoloogias tugevate riikide seas Ameerika Ühendriigid, Taiwan ja Lõuna-Korea, kellest esimesel tuli loovutada võitja tiitel Taanile.

Edu tõi valitsuse selge visioon info- ja telekommunikatsiooni arengust, mis päädis Taani muljetavaldava tulemusega interneti ja personaalarvutite kasutamises ning e-valitsuses. Valitsuse efektiivset visiooni nimetas raport ka Eesti tugevuseks. Lisaks said kiita Eesti võrgustatus ja riigi üldine konkurentsivõime.

"Kas peaksin nüüd hüppama või toolilt maha kukkuma," küsis IBM Eesti OÜ tegevdirektor Valdo Randpere alustuseks. Tema selgitusel tõusis Eesti edetabelis kolm astet ülespoole vanast rasvast. "Riik kui IT-lahenduste tellija ja edendaja on oma tempos maha jäänud," ütles ta. Keskendumine vananevate IT-süsteemide käigushoidmisele võib peatselt peegelduda langusena.

"Riik võiks jälle ohjad enda kätte võtta," leidis Randpere. "Näiteks võiks tunduvalt paremini omavahel siduda riigi registrid. Praegu nokitsevad ministeeriumid omaette ja maksavad topelt."

Et mandumist vältida, soovitas Randpere luua IT-ministri ametikoha ning tehnoloogiahanked tsentraliseerida. "Ressurssi jääks nii üle ja tekiks isegi juurde," lisas ta.

GNT Eesti ASi juht Anti Kuiv tõdes, et Eestis osatakse probleemideta dokumente luua ja e-kirju saata, kuid inimeste huvi erinevate tehnoloogiliste võimaluste vastu pole kasvanud. Valdav osa ostetavatest arvutitest sobib vaid baastasemele, rääkis suurima infotehnoloogia ja koduelektroonika hulgimüügifirma juht.

"Euroopa mõistes võiks Eesti seis olla tugevam, kui saaks ID-kaardi kasutusse ja teenused massidesse," lisas Kuiv. "Arvuti on paljudele meelelahutusobjekt ja see on liiga kitsas käsitlus, kui arvutile saab üles ehitada näiteks ka kodu turva- ja küttesüsteeme."

ASi Ektaco juht Kaido Jelle kommenteeris äsja avaldatud 20. kohta: "Eesti tee e-elektrini on veel pikk." Kauglugemissüsteemidega tegeleva Ektaco juht märkis, et edetabelis teisele kohale tõusnud Rootsis peavad kõik elektritarbijad olema juba 2009. aastaks lülitatud elektrooniliselt loetavasse võrku. Siinsed võrgus loetavad 45 000 voolumõõtjat on kaduvväike osa tarbijaskonnast.