ETFid - investori lihtne rada maailma

Eestis pakuvad börsil kaubeldavaid fondide ehk inglise keeles Exchange Traded Fund'ide (ETF) osakuid kõik pangad ja mitu maaklerfirmat.

Börsil kaubeldavaid indeksfonde on kolme tüüpi: konkreetset turuindeksit järgivad fondid, majandussektorit järgivad fondid ja geograafilist piirkonda järgivad fondid.

Seega katavad taolised fondid tervet maailma ja Eesti investoril on võimalik investeerida globaalselt just sellesse sektorisse või piirkonda, mis talle kõige enam sobib.

Analüütikute hinnangul on indeksfondi eeliseks suurem hajutatus, mis tähendab ka madalamat riski. Ka väga väikese summaga on võimalik luua hästi hajutatud riskidega portfell. Lisaks sellele on indeksfondidel madalamad halduskulud ja juhtumistasud kui investeerimisfondidel, sest aktiivset juhtimist ei toimu.

LHV Veebitoodete juht Alo Vallikivi märkis, et LHV vahendab pea kõiki börsil kaubeldavaid indeksfonde, millega kaubeldakse USA ja Euroopa olulisematel väärtpaberiturgudel. Vallikivi tõi välja indeksfondide positiivsed küljed: "Kuna indeksfondiga saab kaubelda nagu aktsiaga, on taoliste fondide ostutasu sama mis aktsiatel."

Vallikivi andmeil on üks USA populaarsemaid indeksfonde NASDAQ 100 (QQQQ) , mis järgib tehnoloogiasektori indeksit NASDAQ-100. Seda kasutatakse eelkõige päevasiseseks kauplemiseks, kuid ka pikaajaliselt USA tehnoloogiasektorisse investeerides.

Lääne-Euroopa indeksfondidest soovitab LHV pikaajalistele investoritele fondi DJ EURO STOXX Select Dividend 30, mis koondab 30 Lääne-Euroopa tugevate dividendimaksjatena välja paistnud ettevõtet.

Keskeltläbi moodustavad indeksfondidega tehtavad tehingud tehingute kogumahust umbes 5%, tõi Vallikivi välja protsentuaalse mahu.

"Esiteks on nende haare väga lai, võimaldades realiseerida oma nägemust praktiliselt kõiges," ütles Sampo Panga säästu- ja investeerimisteenuste osakonna juhataja Rasmus Pikkani.

"On näiteks ETFe, mille kaudu saab võtta lühikesi positsioone aktsiaturu liikumiste suhtes või realiseerida nägemust nafta- või kullaturul. Rääkimata muidugi tavapärasematest ja levinumatest sektoritele-regioonidele keskendunud ETFidest."

Pikkani rõhutas ka teist indeksfondide ostmise positiivset külge: see ei nõua kuigi suuri vahendeid ja oskusi. Mõni aasta tagasi oli praktiliselt ainsaks viisiks naftas positsiooni võtta harrastusinvestori jaoks keerukas naftafutuur, praegu saab seda teha lihtsalt turul kaubeldava fondiosaku abil.

SEB Ühispanga struktureeritud toodete ja derivaatide osakonna juhataja Jaak Raivo möönis, et üldiselt on tehingumahud suured, kuigi tehingute arv on väike.

Investoreid nõustav Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik on pigem vastupidisel arvamusel, öeldes, et indeksaktsiad ei ole Eestis väga populaarsed, kuigi kulude poolest on need investorile harjumuspärastest fondidest kasulikumad.

Lepik põhjendab seda järgmiselt: "Finantsasutustel on oluliselt kasulikum promoda fonde, kuna sealt saab suuremaid vahendustasusid kui indeksaktsiatelt. Mina olen arvamusel, et indeksaktsiad on investorile fondidest kasulikum investeerimisviis."

Eestis on populaarsemad globaalset investeerimist võimaldavad piirkondlikud, näiteks USA, Lääne-Euroopa ja Aasia indeksaktsiad, kommenteeris Lepik.

Nagu te juuresolevalt maailma kaardilt näha võite, ei anna börsil kaubeldavad fondiosakud ligipääsu suurele osale maailmast.

Võib-olla on see isegi hea - paljude katmata riikide ettevõtete läbipaistvus ning investorite õigustesse suhtumine jätab soovida.

Eranditest rääkides tuleb esile tuua näiteks väiksemaid Lääne-Euroopa riike, kus läbipaistvus on, börsil kaubeldavat fondi aga mitte.

Olemasoleva tühimiku võivad osaliselt täita aktiivselt juhitud fondid, mille osakuid ei saa börsilt osta, küll aga vahendavad neid pangad ja maaklerfirmad.

Nende teenustasud kipuvad samas olema kopsakamad ja ka tehingute tegemine on mõnevõrra keerulisem.

Meil on börsil kaubeldavate fondide poolt katmata piirkonnast väga aktiivselt vahendatud Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa suunalised fondid, aga ka Skandinaaviamaade fondid.

Autor: Virge Lahe