Konstruktsiooni ja fassaadi muutmine nõuab ehitusluba

"Elamu taastamine algsel kujul, muutmata piirde-, kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, ei nõua ehitusluba," selgitab Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier. Kuna ehitusseadus ei määratle mõistet "renoveerimine", tuleb lähtuda elamu renoveerimisel ehitusloa vajadusest. Miljööalal aga eelneb ehitusloale kooskõlastus muinsuskaitseametiga.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialisti Oliver Orro sõnul on riiklikku mälestist või muinsuskaitsealal paiknevat hoonet renoveerides esimeseks dokumendiks muinsuskaitse eritingimused. Miljööalal paikneva hoone puhul, mis ei ole mälestis, eritingimusi vaja ei ole ja piisab kooskõlastusest.

Ehitusseaduse järgi on alla 60ruutmeetrise pindalaga elamu väikeehitis, mille kande- ja piirdekonstruktsioonide muutmine nõuab omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Sama käib hoone laiendamise ja lammutamise kohta. Suurematel elamutel läheb vaja ehitusluba.

Näiteks välissoojustuse lisamine eeldab Seieri seletusel piirdekonstruktsiooni muutmise tõttu ehitusluba. Samas pole aknaid vahetades ehitusluba vaja, kui uued aknad on puidust ja identse jaotusega. "Kuid ega miljööalast väljajäävale hoonele plastikakende panekut takistada saa," möönab Seier.

Teisalt pole katusekatet vahetades ehitusluba ega eriprojekt vajalikud, välja arvatud miljööaladel ja muinsuskaitsealustel hoonetel.

"Igaks juhuks tasuks kattevahetusel pöörduda siiski piirkonna arhitekti poole," mõtiskleb Seier katusevahetuse üle üldiselt.

Orro soovitab muinsuskaitsealuse hoone eritingimusi uurida juba seda ostes.

Renoveerisime puumaja Kadriorus aadressil Tina 6. Üks ülesanne oli katusekorrus välja ehitada. Katusekorruse korterite müügist finantseeriti nii maja üldist renoveerimist kui ka katusekorruse ehitust. Maja renoveerimiseks taotlesime ehitusloa.

Ehkki maja ise muinsuskaitse alla ei kuulu, konsulteerisime muinsuskaitsega ikkagi. Alati tasub enne seesuguses piirkonnas olevate hoonete puhul renoveerimist muinsuskaitse miljööosakonnaga nõu pidada.

Majal vahetasime aknad ja tugevalt lagunenud välisvoodri, uuendasime koridori, säilitasime algse katusekatte. Ühes kolmanda korruse lisamisega karmistusid ka majale esitatavad tuleohutusnõuded. Küttesüsteem jäi majas üldiselt endiseks. Olemasolevates korterites on ahiküte, lisakorrusele paigaldasime gaasikütte.

Alustuseks tuleb teha kindlaks hoone tehniline seisukord, muudatuste vajalikkus ja võimalikkus.

Maja mahtu, fassaadi või kandvaid konstruktsioone muutes tuleb tellida renoveerimistööde projekt. Sellele eelnevad omakorda projekteerimise lähteülesanded. Kompetentne arhitekt oskab vajadusel soovitada ekspertiise ja taotleda planeerimise lähteülesandeid. Säästva renoveerimise loogika järgi tuleks lähtuda mitte kipsplaatide kulunormist, vaid adekvaatsest hinnangust olemasolevale vanale materjalile.

Tihti paratamatute täienduste puhul tuleks eelkõige lähtuda algsele võimalikult lähedasest materjalist ja ajastutruust stiilist. Traditsioonilistel hoonetel haakuvad omavahel hästi ökoloogilised materjalid ja lahendused.