Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töökuse ja aususe defitsiit

Epp Alatalu 10. aprill 2007, 00:00

Kuni turg ehitustöid tellib ja nõudlus püsib, saab kõrget palka küsida, ehitusmeeste jahil ei põlata ka konkurendi töömeestele paremaid pakkumisi tegemast. Nii mõnelgi ehitajahakatisel jääb ehituskoolis õppimine pooleli, nii ahvatlev tundub võimalus on tööle minna ja turu kõrgseisult rahalaev vastu võtta.

Täna on heade ehitusmeeste leidmise allikad tuttava soovitus ja koolikaaslased ning personaliotsingu portaalid.

CV-Online'is esimene silma jäänud ehitusalane kuulutus oli areneva ettevõte Ehitax Grupp soov leida üldehitaja, kes teeks üldehitustöid ja fassaaditöid ning oleks "töökas, aus ja iseseisev".

Küsimusele, miks just need kolm nõudmist, mitte haridus või töökogemus, vastas Ehitax Grupi juhatuse liige Kristo Karu, et just nende kolme omaduse - töökuse, aususe ja iseseisvuse - puudumise tõttu on neil aina uusi ehitajaid vaja. Töömehed, kelle kohta need kolm sõna ei kehti, lahkuvad.

"Aga koolituse ja töökogemuse kohta küsime lihtsalt igalt tööotsijalt otse. Hea, kui ehituskooli lõpetanul oleks paariaastane töökogemus," täpsustas Karu ettevõtte lootust tööjõu otsimisel. "Otsime 21-22aastaseid ehitajaid, nn veneaegsed ehitajad oma töösse suhtumise pärast enamasti ei sobi. Palka maksame tehtud töö hulga ja kvaliteedi järgi, lihtsalt kuupalka ei ole."

Ehituserialasid õpetavaid koole on palju, nii mõnigi kord aga leitakse teisel õppeaastal praktikakoht, millest võib esmalt saada kooli kõrvalt raha teenimise ja kogemuste saamise koht, seejärel võib kooli lõpetamine ka teisejärguliseks ülesandeks taanduda.

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis saab spetsialiseeruda ehituskonstruktsiooni, ehitustööde organiseerimise ja ökonoomika erialale, võimalikud tulevased töökohad on ehitustööline, eestööline, objektimeister.

Kooli ehitusala juhtõpetaja Meelis Tomsoni sõnul koolitaks nad ehitajaid nii palju, kui turul korralikke ehitusmehi vaja läheb: riiklikele kohtadele võetakse nende koolis igal aastal vastu 30 põhikooli lõpetanut, kuid igal õppeaastal jätab neist kaks-kolm kooli pooleli ja kolmeaastase stuudiumi lõpetab paarkümmend poissi.

"Teisel kursusel on neil ettevõttepraktika. Kui seal käivad ära, siis on töö maitse suus ja üksnes õppimisega sageli lõpp," lausus Tomson. "Poisid käivad siin oma kooli ja kodu lähedal ehitustööl, tulevad lüngad õppeedukusse ja kehva õppeedukusega langevad välja. Töö hakkab kooli segama, aga õpilastel on raha vaja, et kas või liikumisvahend soetada. Olen paari poissi ikka kinni hoidnud, oleme leppinud kokku, et käivad kaitseväes ära ja tulevad ja lõpetavad ka kooli, aga ega kõigiga jutule saa."

Miks on häid ehitajaid vähe? Põhjendusi kuulen palju: kvalifikatsiooni pole, noored käivad tööl vaid suvel ja siis osa ikka veel ka mustalt, keegi õppida ei viitsi. Siis on ka üldkategooria "vanad vene mehed", nõukogudeaegse mentaliteedi kandjad, kes on lihtsalt laisad ja teevad tööd, nagu nad ise tahavad. Neid palgata ei taheta.

Celander Ehituse arendusjuhi Aare Saliste sõnul saab ehitaja tänasel päeval oma nõudmisi esitada, sest pakkumisi on rohkem, kui nad jõuavad ära teha. "Seega peab tööandja nägema aina rohkem vaeva, et häid mehi enda juures hoida," sõnab ta. "Teistpidi on ajad muutunud selles mõttes, et töölised ei lähe nii kergelt sularaha eest tööd tegema ja lepivad sellega, et töötasu on vähe väiksem, aga see laekub ametlikult pangakontole ja riigile on kõik maksud makstud."

Kuna tööd on ehituse valdkonnas ilmselgelt liiga palju, siis on puudu headest tegijatest kõikidel erialadel, alates ehitusjuhtidest ja lõpetades ehitustöölistega. Aare Saliste arvab, et ehituses heaks tegijaks saamiseks on vaja pikka praktikat vanema spetsialisti kõrval. Ei piisa ainult koolipingis veedetud ajast. Tihti ei taheta sellest aru saada ja jookstakse kohe kiiresti suurema töötasu poole.

Celanderil on koostöö Tallinna Tehnikakõrgkooliga ja meie juures on kirjas seitse tudengit, kes saavad oma vajalikud praktikad meie juures tehtud ja suvekuudeks on neile ka töö olemas.

Konkurendid meelitavad töötajaid üle, pakutakse rohkem palka või paremat autot. Mida siis teha?

Aare Saliste teada jõuab õnneks selliseid pakkumisi juhtideni vähe, kuigi neid on. "Kui on meie juurde sellise jutuga tuldud, siis oleme siiani suutnud neid tõrjuda ja pigem on vestlusest tekkinud arenguvestlus. Üritame selliseid asju ennetada nii palju kui võimalik. Pigem liiguvad minema töölised, kes ei taha või ei oska korralikult tööd teha ja töötavad igas firmas vähe aega, et oma töötasu kõrgemal hoida. Nendega ei ole ka midagi rääkida," arutleb Saliste.

Kui betoneerija ja müürsepa ametis saab praegu tänu suurele ehitusbuumile hästi makstud, siis kõrvutuseks võiks teada, et 1. aprillist on miinimumtasu arstidele 99, õdedele 52,50 ja hooldajatele 29 krooni tunnis. Seda siis, kui kuus tehakse 168 tundi tööd.

Kogenud ehitusinseneri tunni- ja kuupalk on arsti palgast kolmandiku kuni poole võrra kõrgem.

Kutsekooli lõpetanu soovib tööd projektijuhina ja kogenud töötajat on keerulisem nõuda, ka spetsialistide palganumbrid äratavad aukartust.

Lembit Tennokese osaühingust A. Aksberg & Ko kinnitab, et kuna ettevõte tegutseb kindlas nišis, siis praegu on töömehi just parasjagu. Mehed ei tööta kaheksast viieni, vaid nii, kuis konkreetsel objektil võimalik, kell 6-14 või 10-19, ajal, kui näiteks kraanat ees ei ole. Palganumber sõltub iga kuu tehtud tööde hulgast, mõnel kuul jääb summa alla 7000, teisel kuul 20 000 kroonini, sellest veel maksud maha. On nii ehituseriala lõpetanuid, kohapeal õppinuid kui ka muul erialal kunagi kõrg- või kutsekooli lõpetanuid, kellele vana eriala enam leiba ei andnud.

EE Gruppi kuuluv OÜ Mapri Projekt tegeleb peatöövõtu ja projektijuhtimisega, teeb betoonitöid, monteerib raudbetoonelemente ja ehitab betoonpõrandaid. Praegu on firmas 180 töötajat, neist 140 ehitustöölised. Personalijuht Terje Annus räägib, et betoneerijad, müürsepad, raketiste ehitajad ja teised ehitustöölised on küsinud 15 000-20 000 krooni netopalka kuus. "On olnud ka ekstreemsemaid näiteid, töömehi, kes küsivad 40 000-50 000 kätte ja väidavad, et eelmisel hooajal nad sellist palka kusagil said," nimetab ta. Terje Annus nendib, et tööd on vaja ära teha, seega ollakse nõus järjest suuremaid summasid töötaja leidmiseks välja käima.

Mapri Projektil näiteks on raskusi kogenud eelarvestaja leidmisega, samuti napib projektijuhte ja töödejuhatajaid. "Tööliste osas oleme hetkel järje peal," sedastab Annus. Insenertehnilise personali hulgas on Mapri Projektis päris palju kõrgkoolides õppijaid, aga ehituskoolides õppivate noormeestega pole siiani firma ennast sidunud. "Eelmisel aastal tegime koolides reklaami, kuid ei tulnud ühtegi huvilist," meenutab Annus.

Tendents on selline, et need, kes kutsekooli lõpetavad, soovivad kohe töötada projektijuhina või vähemalt töödejuhatajana. Annuse nägemus on aga selline, et kutsekool annab hea spetsialisti, kes mõneaastase töökogemuse järel võib saada eestööliseks või meistriks. Projektijuhid ja töödejuhatajad tulevad siiski kõrgkoolidest ning sedagi alles pärast mitmeaastast töökogemust erineva keerukusega platsidel.

Eesti üks suuremaid peatöövõtule ja projektijuhtimisele keskendunud ehitusettevõtteid Eesti Ehitus võtab personalijuhi Taimi Elenurme sõnul ehituskõrgharidusega objektiinsenere tööle juba Tallinna Tehnikaülikooli teiselt-kolmandalt kursuselt.

AS Eesti Ehitus ja tema tütarfirmad AS Aspi, OÜ Mapri Projekt ja AS Linnaehitus Tartus pakuvad tudengitele võimalust teoreetilisi õpinguid ülikoolis ühendada platsitööga kogenud projektijuhtide meeskonnas. Elenurme kinnitusel hindavad tulevased ehitusinsenerid paindliku tööajaga ja kogenud meistrite käe all töötamise võimalust enamasti kõrgelt.

Parim reklaam firmale on aga Eesti Ehituses juba töötavate koolikaaslaste soovitused - väiksema kogemuse ja osalise tööajaga tudengitest tööle soovijaid jätkub. Taimi Elenurm lisab, et ka selle aasta märtsi lõpus on kõik Eesti Ehituse kontserni ettevõtted esindatud karjäärimessil "Võti tulevikku".

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:30
Otsi:

Ava täpsem otsing