Tuleviku ekskavaator: kaevav arvuti

Tanel Saarmann 10. aprill 2007, 00:00

Juba praegu kasutatakse maailmas ekskavaatoreid, kus juhti asendab arvutisüsteem, inimesele jääb vaid masinate programmeerimise lõbu.

Baltitehnika OÜ müügijuhi Veljo Lauri sõnul on olemas ekskavaatoreid, mis võivad töötada, ilma et keegi juhikabiinis oleks. "Need ekskavaatorid tohivad töötada kinnistel territooriumitel ja objektidel," ütles Laur. Küsimuse peale, kas neid masinaid saab ka autoregistrikeskuses registreerida sõidukitena, vastas Laur, et sõidukitel on ka funktsioonid teedel liikumiseks, seda siiski juhi abiga.

Töömasinatega tegeleva firma Wihuri ASi spetsialisti Erkki Kaisla sõnul on ekskavaatori juhikabiini hakatud paigaldama ekraane, mis juhti olulistest detailidest informeerivad. Monitoril on samasugune menüü nagu mobiiltelefonil, ekraan on vedelkristalldispleiga (LCD), lisaks näitude tagamisele annab see operaatorile teavet masina "tervise" kohta, informeerib järgmisest hooldusest, filtrite ummistumisest, rikkest ja seda kõike vabalt valitud keeles. Värvidisplei täidab koostöös masina tahavaatekaameraga ka tahavaatepeegli ülesandeid, nii saab operaator jälgida ekskavaatori taga toimuvat.

Kaisla sõnul pidi eelneva põlvkonna mudelites operaator ise valima erinevate eelhäälestatud töörežiimide vahel, kokku sai valida 8 töörežiimi vahel. "Uued ekskavaatorid on varustatud nn targa hüdraulikaga, mis valib sobiva töörežiimi ise vastavalt operaatori liigutustele ja masina koormusele. Masinad on iseõppivad," ütles Kaisla.

Targaks teeb töömasina ka hea kontrollsüsteem. Uuemate masinate puhul annab see omaniku ja ka operaatori jaoks olulist statistikat GPSi ja modemi vahendusel. Näiteks infot selle kohta, kui kaua on masin töötanud ja millisel töörežiimil, kui suur on olnud sõiduaeg ja seisuaeg, palju on kulunud kütust. Lisaks pole enam vaja hooldusmeeskonnale helistada teatamaks hooldusvajadusest või rikkest - see informatsioon genereeritakse hooldusorganisatsioonile automaatselt.

Erkki Kaisla räägib, et 2007. aasta lõpust alates on ekskavaatoritel ja laadurekskavaatoritel nn AccuGrade süsteem. "AccuGrade on automaatne täppisjuhtimise süsteem, mis on tehases masinasse integreeritud. Süsteem lubab kaevata ja tasandada erakordselt täpselt," ütles Kaisla. AccuGrade ühendab kahte süsteemi, nii lasertehnoloogiat kui ka GPS süsteemi. Selle kasutamine kiirendab tööde ettevalmistamisprotsessi: olles saanud projekti, konverteerib klient selle arvutil "AccuGrade keelde", salvestab informatsiooni flash-disketile ning viib andmed masinasse.

Masin võtab andmed vastu ning annab operaatorile tööülesande ja töö tulemusparameetrid.

Operaator näeb informatsiooni projektis nõutavate parameetrite vastavuse kohta, puudub vajadus mõõdistajate ja suunajate järele objektil. Katsed näitavad, et isegi väikestel objektidel on kasutegur suur, sest jääb ära tavapärane objekti mõõdistamine.

Buldooserite puhul teeb AccuGrade'i süsteem kogu täppistöö ise ära - juht peab jälgima ainult masina liikumist ja seda, et materjali tera ees jätkuks.

Alates 2005. aastast on ekskavaatoritele saadaval ka nn ujuv poom, mis võimaldab põhjapinda hõlpsasti jälgida. Selle kasutamisel ei pea operaator enam kopa ristliikumise ajal poomi asukohta kohendama, töötamine muutub lihtsamaks.

Targad ekskavaatorid on muundumas tööriistakandjateks: nad oskavad vastavalt programmile ise tööriistale õige surve ja vooluhulga valida.

Aasta-aastalt muutuvad ekskavaatorid üha enam tööriistakandjaks. Üha vähem masinaid näeb töötamas ainult koppadega - hüdromehaaniliste tööriistade valik on muutunud väga suureks.

Ekskavaatorit võib tänapäeval võrrelda arvutimaailmas tuntud terminitega: ekskavaator on justkui hardware ja erinevad hüdromehaanilised tööriistad software.

Näiteid leidub hüdrovasaratest betoonikäärideni. Programmeerides masina lisahüdraulika eelnevalt vastavalt erinevate tööriistade parameetritele, tuleb operaatoril masinaga tööle asudes valida vaid sobiv tööriist - masin väljastab seejärel ise tööriistale vastavad surved ja vooluhulgad.

Ekskavaator on nagu iga teine asi maailmas, pidevalt arenev. Vahel tundub, et varsti ei saa enam midagi edasi arendada, samas jätkub ikka nutikaid inimesi, kes midagi revolutsioonilist välja mõtlevad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:30
Otsi:

Ava täpsem otsing