Edukad naised ja meeste seksuaalsus

Anonüümne, aga samas rahvusvaheline rahvasuu räägib, et naiste ametialane või majanduslik edukus võib nende vähem edukatele meespartneritele psühholoogiliselt kastreerivalt mõjuda. On's sel väitel tõeväärtust või püütakse hoopis sellega naisi teatavate valdkondade suhtes vaos hoida ja sealt eemale tõrjuda ning samas mehi häbistada?

Soome seksuaalterapeutidest abielupaar Junkkari kirjutab seksuaalsust ja paarisuhet käsitlevas raamatus olukorrast, kus mees peab endale ja oma mehelikkusele ohtlikuks, kui naine areneb oma ametialase positsiooniga temast ette. Nad väidavad, et mees võib selle peale vihastada ja kadedust tunda, kuid ta häbeneb neid lapselikena tunduvaid reaktsioone ning langeb masendusse. Ta ei suuda oma olukorda väljendada naisele, kes siiski näeb mehe viha. Tagajärjeks võib olla mehe peenise, tema vabaduse ja vägevuse sümboli, erektsiooni häirumine ja naise suhtes seksuaaliha alanemine. Kui raskeid tundeid ei suudeta väljendada, aga on soov oma kannatustest teisele teatada tema haavamise kaudu, siis võib olla tõhus moodus muutuda tõeliselt haletsusväärseks. Mehe hädine olek annab sel moel naisele teada: "Olen masendunud ja suguvõimetu mees." See paneb naise tõenäoliselt tundma süüd oma edukuse pärast ja kaaluma valikuid tööelu korraldamises. Taoliselt esitatud case kirjeldab naist ohvrina ja meest määravana - mees reguleerib suhtes oma passiiv-agressiivsel moel, kes, kuhu ning kui palju võib liikuda ja areneda. Kindlasti esineb selliseid suhteid ka eestlastel.

Meeste reaktsioonid ja motiivid võivad olla aga vägagi variatiivsed - hoopis erinevad eelnevast näitest. Samuti on mitmekesine ka naiste tundeelu.

Mõnele mehele võib tunduda isegi turvaline, kui naine vastutab perekonna majandusliku olukorra eest. Turvalisuse tunne on teatavasti hea eeldus seksuaaliha tekkimisele.

Tõenäoliselt osa mehi hakkab naise edukuse korral ka ise rohkem pingutama ja soovib oma endist edukat positsiooni peres tagasi võita. Kas siis tööalaselt täiustudes või kodus oma ametialast "väheväärtuslikkust" kompenseerides - tegeledes rohkem lastega, pidevalt ehitades või remontides. Seksuaalelu ja selle rahuldavus sõltub sellistel juhtudel suuresti mehe enesekindlusest, mis tuleneb tajutavast kontrollist ja domineerivusest - isased kaljukitsed peavad saama aeg-ajalt oma karja peale kõrgemalt mäeküljelt ülalt alla vaadata.

Võib arvata, et mõned naised "kastreerivad" meest taotluslikult: "mul on suurem palk kui sul", "mul on magistrikraad, sul ainult diplom", "mul on tõsisemad ning olulisemad probleemid". Teevad nad seda mehele kättemaksuks või karistuseks enda varasemate emotsionaalsete haavamiste eest?

Eesmärgipärased psühholoogilised hoobid "meheau" pihta võivad olla motiveeritud ka soovist teha mees enda jaoks seksuaalselt ohutuks. Võib oletada, et nendel naistel on probleeme seksuaalsuse või naiselikkusega üldse. Nad võivad kaitsta end seksuaalse läheduse eest, kuna seksuaalsed tunded on nende jaoks millegi tõttu mittesoovitavad ja talumatud. Olles raskustes oma tunnete teadvustamise või väljendamisega, valitakse enesekaitseks rünnak mehe seksuaalsuse vastu. Nõnda välditakse oma probleemide käsitlemist, aga paraku ka säilitatakse neid.

Seksuaalsus on väga õrn ja haavatav ala meie identiteedis. Kurb, kui seksist saab lahinguväli ja seksuaalsusest nii relv kui ka sihtmärk.

Autor: Meelis Sütt