Venemaa börsil puhuvad uued tuuled

"Inimeste elatustase on tunduvalt tõusnud, jätkuv kiire tarbimisbuum toetab riigi majanduskasvu ja sellest võidavad kõige rohkem koduturule suunatud ettevõtted. Näeme suurt kasvupotentsiaali pangandussektoris," iseloomustab Hansa Investeerimisfondide fondijuht Jelena Fedotova Venemaa ettevõtluskeskkonna arenguperspektiive. Ka Suprema analüütik Peeter Koppel märgib: "Mõni aasta tagasi investeeriti Venemaale lootuses saada osa toorainerallist, nüüd on laiem huvi kaldunud pigem sisenõudluse kasvust võitvate sektorite ja fondide suunas. Viimastel on lihtsalt toorainesektoriga võrreldes oluliselt suurem kasvupotentsiaal."

Fondijuhtide hinnangul investeeritakse Venemaale enim just fondide kaudu, kuna need on odavamad ja nende kaudu saab ka riske paremini hajutada. Fedotova mainib, et Eesti investorid on Venemaa suunal olnud väga aktiivsed alates 2004. aasta lõpust.

Vastuseks küsimusele, miks keskmine investor just fondi kaudu investeerib, toob SEB Kasvufondi fondijuht Sulev Raik välja samad põhjused: tema vahendid ja oskused on liialt piiratud, et üksikaktsiatesse investeerida. Raik lisab, et maht on hetkel kogu Ida-Euroopaga võrreldes siiski väike, kuid ta näeb kindlasti potentsiaali uute ettevõtete börsile tulekus. Raik rõhutab: "Hetkel on valik toorainesektoris isegi liiga suur, ootame pigem teiste tootmisharude turuletoomist, nagu telekommunikatsioon, infotehnoloogia ja farmaatsia. Samuti ei maksa alahinnata väiksemate ettevõtete börsidebüüte."

Venemaa majandusedu valguses ennustab aktsiaturu edasist edukat käekäiku ka Fedotova, põhjendades seda sellega, et toormehinnad püsivad kõrgustes, eelarve on endiselt ülejäägis ja majanduskasv näitab edasise kiirenemise märke. Samuti märgib Fedotova, et investorid ootavad väga energiasektorist välja jäävate ettevõtete esmaemissioone, millega turg muutuks mitmekesisemaks ning mis vähendaks pikaajaliselt ka sõltuvust toorainetest. Fondijuht usub, et edaspidi panustatakse enam ettevõtetesse, mis müüvad kaupu ja teenuseid Vene tarbijale, kuna kestab tarbimisbuum.

Kuna Venemaa eluasemelaenude maht SKPs on ainult 1%, ja krediitkaardiomanikke on alla 2% elanikkonnast, ootab Fedotova ka panganduses buumi. Riskantsemateks peab ta nafta- ja mõnede metallide tootjaid, kelle tulud sõltuvad suuresti tooraine hinnamuutustest.

Koppel kinnitab samuti, et perspektiiv Venemaa börsil on hea, kuna sisenõudlus ning investeerimine põhivarasse ja infrastruktuuri kasvab jõudsalt. Koppel toonitab: "Tõsiseltvõetava arenevate turgude investori portfellis on Venemaa-suunalistel investeeringutel kindlasti oma osa. Isiklikult on Venemaa arenevate turgude kontekstis minu jaoks Brasiilia kõrval kindel lemmik."

Raiki arvates ei avalda aktsiahindadele mõju isegi viimased sündmused Venemaal, kus miilits vahistas demonstrante. Sellised ülesastumised näitavad tema arvates vaid valimisperioodi algust.

Eile jätkus aktsiate hinnatõus Venemaal naftajuhtmefirma Transneft aktsia juhtimisel.

Väikeinvestorile on kõige lihtsam võimalus Venemaa aktsiaturust osa saamiseks osta fondide osakuid. Valik on täitsa kirju: Hansa Venemaa Kasvufond, Evli Greater Russia, kolmandiku fondi varadest on Venemaale suunanud näiteks ka SEB Kasvufond ja pangad vahendavad East Capitali Vene fondi. Kindlasti on teisigi võimalusi.

Ehkki fondiinvesteering peaks pakkuma tasakaalustatud ja rahulikku liikumist, on Vene fondid pakkunud pigem meeletuid ameerika mägesid. Näiteks East Capital Russian Fundi osak langes pärast fondi loomist 1998. aasta mais vähem kui viie kuuga 100 Rootsi kroonilt 17 kroonini. Sealt alates on hind aga praeguseks ligi sajakordistunud! Ja tegemist on fondiga, mitte üksiku imeaktsiaga.

Kes veelgi julgem ja suudab võtta nägemust mõne Vene firma suhtes, peab arvestama, et otse idanaabri börsilt aktsiaid osta ja neid kontol hoida on mitu korda kulukam kui muudel välisbörsidel noteeritud väärtpabereid osta.

Kuid selle vastu on rohtu, kuna suuremate Vene firmade aktsiad on noteeritud tihtipeale ka Londonis, mitmel Saksamaa börsil või USAs ning sealsed hinnakirjad on juba märksa soodsam.

Autor: Virge Lahe