Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arutu plaan tuhamägedega
Kohtla-Järve ja Kiviõli tuhamäed on kavas sulgeda. Sulgemise all mõeldakse üle 100 m kõrguste tuhamägede laialilükkamist, katmist juurdeveetava pinnasega ja uute pinnavormide haljastamist.
Kavandatud on mullatööd kümnetel hektaritel, kümnetesse miljonitesse tonnidesse kuhjatud poolkoksi panilate avamine ning taas aktiviseeruvate jäätmete ulatuslik teisaldamine.
Eeldatavalt põhjustab see uut reostust Kohtla-Järve ja Kiviõli atmosfääris, rääkimata erosiooniprotsesside taastamisest, mis tõenõoliselt põhjustavad ka täiendava veereostuse. Saadakse soovitule vastupidine tulemus.
Nii Kiviõli kui ka Kohtla-Järve jäätmemägede järskudele nõlvadele on aastakümnete jooksul istutatud puid. Prooviti kümneid puuliike. Puukesed läksid hästi kasvama, nüüd on seal kohati korralik mets. Erosiooniprotsess katkes, õhureostus vähenes ja eeldatavalt stabiliseerus ka reovee nõrgumine põhjavette.
Hakkasime seda nimetama tuhamägede bioloogiliseks rekultiveerimiseks. Tulemus on, et Kohtla-Järve ca 90 ha suurusele tuhamäele on istutatud 60 ha metsa ja kuni 20 hektaril on tekkinud looduslik taimestik. Sellel tuhamäel kavatsetakse nüüd likvideerida enamik haljastusest ja mitte sulgeda, vaid eeldatavalt taas avada kõik varasemad reostuskolded.
Tuhamägede "sulgemise" maksumuse suurusjärk ületab aga ühte miljardit Eesti krooni, raha saadakse Euroopa Liidust. Kõik erialaspetsialistide varasemad vastuväited pole aidanud.
Autor: Heino Luik