Tööjõupuudus peletab välisinvestorid Eestist ära

"Peame lahkumise võimalust silmas pidama, kuigi me ei eelista seda," ütles tööriistu valmistava Eurotool OÜ juhatuse esimees Stuart Kennedy Woore paar nädalat tagasi toimunud foorumil.

"Meil endal tööjõuga suuri probleeme ei ole, kuid me teeme Eestis koostööd paljude teiste välisinvestoritega, kellel see mure on. Kui nemad lähevad, siis peame kas vähendama oma mahtu või samuti lahkuma," rääkis ta.

Välisinvestoreid vaevabki enim see, et Eestis on töötus olematu ja seetõttu on töötajate lojaalsus ettevõtte suhtes kadunud.

"Tekkinud on olukord, kus saba liputab koera," kasutas viiendat aastat Eestis tegutseva metallitööstuse PNJ Eesti OÜ direktor Jason Clark inglise kõnekäändu.

Clarki sõnul on raske ka töölisi korrale kutsuda, sest siis nad lihtsalt lähevad mujale tööle. Samuti kasutavad töötajad ära teadmist tööjõupuudusest firmades ja sunnivad seeläbi tööandjad n-ö tennist mängima.

"Tennis tähendab seda, et üks töötaja tahab minu juurde tööle tulla ja määrab oma hinna. Siis läheb ta lahkumissooviga oma endise tööandja juurde, kes talle seepeale veel rohkem palka pakub. Seejärel tuleb ta jällegi minu juurde tagasi, lootes uut pakkumist saada," rääkis Clark, kes vaatamata tööjõu pidevale puudumisele sellisel asjal enam sündida ei lase.

Möödunud aastal oli PNJ Eesti tööjõu voolavus ligi 90 protsenti, mis teeb firma edasise laienemise riskantseks. Ettevõtte juht märgib, et lahkumise plaani tal praegu siiski veel ei ole.

"Sel aastal võiks meie tootlikkus kasvada poole rohkem, kuid mis mõtet on ehitada lisahooneid ja tuua Eestisse uusi masinaid, kui puuduvad inimesed, kes nendega töötaksid." Praegu ongi Clark ostnud kaks laserlõikurit ja on kurb, et peab nendega tööle hakkama Inglismaal.

Elcoteq Tallinn ASi peadirektor Heikki Mäki on aga seisukohal, et mingi tööjõu voolavus peaks alati eksisteerima. "Meie pole kunagi tahtnud, et tööjõu voolavuse näit ettevõttes oleks null, sest muidu ei jõuakski andekad töötajad tööturule."

Kuigi tööjõu leidmisega on Elcoteq seni hakkama saanud, on Mäki siiski nõus, et tegu on üldise probleemiga. Ta leidis, et olenemata asukohariigist peaksid kõik investorid alati arvestama lahkumise võimalusega.

"Ma leian, et ükski välisinvestor ei tohiks olla arvamusel, et see on nüüd koht, kus ma olen igavesti," lausus ta.

Möödunud aastal tuli Eestisse välisinvesteeringuid 20 miljardi krooni ulatuses, mis on ligi kaks korda vähem kui 2005. aastal.

Tööjõumured on surunud põlvili ka Merchant's House Hotel Tallinna juhi Jonathan Poole'i.

"Kui mulle tehtaks hea pakkumine, siis müüksin hotelli ära," tunnistas Poole kurvalt, sest muidu läheb hotellil hästi.

"Möödunud aastal olime täitumuselt hotellide esirinnas, kuid tööjõuprobleemi tõttu läheb see äri järjest keerulisemaks," rääkis ta.

Poole täheldas, et ülemused ja alluvad on pooled vahetanud. "Mõnel erialal, nagu kokad ja ettekandjad, tekis olukordi, kus töötajad kehtestasid meile tingimusi, mitte vastupidi." Lahendust ei tooks ka võõrtööjõud. "Ma ei saa võtta tööle inimesi mujalt, sest töötajad peavad oskama eesti keelt," lisas ta.