Heade suhete linn Tartu - kõik sõpradele

Tartus on nagu seltskondlikul koosviibimisel, kus head sõbrad-tuttavad kogunevad punti, seisavad õlg õla kõrval meeldivas vestlusringis, kuid ühelegi väljastpoolt juturingi trügivale võõrale hea pilguga ei vaata.

Need Tartu opositsioonipoliitiku, volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Tõnu Intsi sõnad võtavad kujundlikult kokku valitseva olukorra Tartu võimuladvikus. "Mingit korruptsiooni ma siiski Tartus ei ole täheldanud," lausub Ints. "Tartu suur häda on tegelikult see, et pole tugevat poliitilist vastuseisu, keegi ei suuda Reformierakonnale vastu hakata."

Tartu tegemistel on aastaid silma peal hoidnud ja vargsi niite tõmmanud sisuliselt üks ja sama seltskond - Andrus Ansip, Neinar Seli, Hannes Astok, Verni Loodmaa, Margus Hanson, Toomas Tein ja mitmed teised -, keda lisaks parteipoliitikale seob ka Rotary klubi.

Kuna Tartu võimuritel on omakorda häid kamraade, tuttavaid või sugulasi, on linn vastu võtnud üksjagu otsuseid, millest kumab korporatiivsus läbi. See pole ka tähelepanuta jäänud - ajakirjanduses ja kommentaariveebides on korduvalt vihjatud sellele, et Tartus on teatud ettevõtjad teistest võrdsemad ja et Tartu otsuste taga võib näha poliitiliste ning ärisuhete traagelniite.

"Et heade mõtete linnas edukalt tegutseda, peab sul olema hea läbisaamine heade mõtete kandjatega," muigab maaülikooli maaehituse õppejõud, Tartu endine abilinnapea Kaarel Sahk. Sahk on üks kümmekonnast inimesest, kellega vaatlusloo autor vestles Tartu korporatiivsuse teemal ning kes aitas täpsustada konkreetsete juhtumite detaile.

Asja illustreerimiseks on Äripäev lühidalt lahti kirjutanud üksteist juhtumit, kus asjaosalisteks see sama kinnine punt mehi, keda seovad partei-, rotariaanlus-, sõbra- või sugulussuhted.

Kõikidest neist kirjeldatud seikadest - mõnest rohkem, mõnest vähem - on varem ajakirjanduses eraldi juttu olnud.

Tartu võimukoridori nähtavaid jälgi jätnud inimesed kasutasid Äripäeva pakutud võimalust kommenteerida olukorda meelsasti, kuid piirdusid vastustes pelgalt oma jälgede õigustamisega.

Äripäev saatis kuuele peamisele niiditõmbajale elektronkirja palvega kommenteerida korporatiivsust Tartu võimuladvikus. Kirja lisandiks oli fail, mis kirjeldab seiku, milles avaldub Tartu korporatiivsus.

Mitte ükski kuuest elektronkirja saajast ei võtnud vaevaks vastata põhilisele küsimusele - kas Tartu võimuladvikus on korporatiivsust või ei ole. Endised linnapead Andrus Ansip ja Laine Jänes kinnitasid kui ühest suust, et linnavalitsuse otsustusprotsess on olnud läbipaistev ja langetatud otsused on olnud linnale kasulikud. "Kõik Tartu linnavalitsuse otsused on langetatud avalikult ja linnaelanike huvides," kirjutab Andrus Ansip. "Kui mul oleks võimalik praegu uuesti otsustada, ei muudaks ma otsustes midagi."

Laine Jänese hinnangul on antud artikli näol tegu Tartu linna halvustava ning sügavalt eksitava looga, kus asju on tõlgendatud tendentslikult. "Kõiki loetletud teemasid on varem ajakirjanduses põhjalikult ja objektiivsemalt kajastatud," lisab Jänes.

Verni Loodmaa rõhutab, et Tartu linnavõim on viimastel aastatel tegutsenud asjatundlikult, avalikult ja linlaste huve silmas pidades. "Saladuseloori volikogu, tema komisjonide ja linnavalitsuse otsuste ümber võib mähkida ainult asjatundmatu või oskamatu inimene, keda linna sisuline areng jätab külmaks," kirjutab Loodmaa.

Hannes Astok ja Neinar Seli saatsid pikema vastuse, milles kommenteerivad konkreetseid seiku. Nende kommentaarid on leitavad seikade kirjelduste juures.

"Väikeses linnas on loomulik, et inimesed teineteist tunnevad ja mõned on omavahel isegi sugulased," lõpetab Hannes Astok oma kirja ja rõhutab, et linnavõimu tegevus on pälvinud linlaste heakskiidu. Neinar Seli lõpetab oma kirja palvega edaspidi kuulujutte rohkem mitte ümber kirjutada.

Vaatlusloo autoriga võttis ühendust ka Alar Kroodo, kes loobusid kommenteerimisest, kuid aitas parandada paari faktilist ebatäpsust.

Tartu linnamuuseumi renoveerimiskonkursil kaotajaks jäänud Merko Ehitus süüdistab komisjoni liiget Hannes Astokit ebaobjektiivsuses.

Tartu linnamuuseumi ehk Katariina maja renoveerimise riigihankel teiseks jäänud AS Merko Ehitus vaidlustab 1998. aasta septembris konkursitulemuse, mille kohaselt kuulutati võitjaks ASi Linnaehitus 15,1 miljoni krooni suurune pakkumine. Merko Ehitus küsib, kuidas saab Linnaehituse ligi üks miljon krooni kallim pakkumus olla soodsam. Merko Ehitus süüdistab hindamiskomisjoni ka ebaobjektiivsuses, sest üks liige, abilinnapea Hannes Astok on Linnaehituse juhi Alar Kroodo tädipoeg.

Riigihangete vahekohus kohustab linnavalitsust tühistama konkursitulemuse. Vahekohtu otsuse kohaselt polnud Astok objektiivne. Vahekohus leiab, et kui elimineerida Astoki hinded, oleks Merko Ehitus võitnud veenvalt.

Renoveerimistöid teostama pääsenud Merko Ehitus hakkab 2000. aasta algul nõudma linnalt 3,1 miljonit lisakrooni, linnavalitsuse hinnangul tegi Merko aga alapakkumise ning linn ei ole nõus juurde maksma.

Linnavalitsus loobub Merko Ehitusest ning linnamuuseumi 16 mln krooni maksma läinud renoveerimistööd viib lõpuni Linnaehitus.

Hannes Astok: Merko tegi Linnamuuseumi ehitusel tõepoolest alapakkumise ja oli sunnitud lahkuma.

Tartu linnavolikogu liige, ortopeed Toomas Tein, kes seitse aastat tagasi saab erakliiniku tarbeks ilma konkursita odavalt rendile 94 ruutmeetrit pinda, tegutseb täna üle viie korra suuremal linnale kuuluval pinnal.

Tartu linnavalitsus annab 2000. aasta mais kesklinnas asuva maja Kalevi 4 mitteeluruumid ilma konkursita rendile Tooma Teini erakliinikule ASile Medex. Ligi sada ruutmeetrit pinda antakse Medexile otsustuskorras kümneks aastaks rendile hinnaga 20 krooni ruutmeeter. Lisaks on Teinil võimalus teha remondi arvelt tasaarveldus.

Tartu tollane linnapea Andrus Ansip põhjendab tehingut sama aasta mais Postimehes, et kehtivad reeglid ei sunni linna konkurssi korraldama. Tema väitel on linna soov, et just sellel pinnal osutataks just sellist arstiabi. "Konkursi korraldamine olnuks lollimängimine, sest oleksime ju saanud teha sellised tingimused, millest vaadanuks Tein vastu," märgib Ansip.

Kolm kuud pärast esimese rendilepingu sõlmimist saab Toomas Tein oma erakliiniku tarbeks linnalt rentida lisaks 162 ruutmeetrit ja alates 2004. aasta juuli lõpust lisandub veel 260 ruutmeetrit.

Kuna kõik kolm lepingut on seotud tarbijahinna indeksiga, peab Tein täna linnale 516 ruutmeetri üüripinna eest keskmiselt välja käima lausa 32 krooni ruutmeetri eest.

Hannes Astok: Medex sai ruumid rendile raha eest. Tähelepanuta on jäänud tõsiasi, et Tartu perearstikeskused kasutasid ruume null-rendiga ning need müüdi hiljem arstikeskustele poolmuidu. Muide, paljud omavalitsused maksavad perearstidele peale, et elanikud üldse arstiabi saaks.

Neli aastat tagasi süüdistasid Tartu opositsioonipoliitikud linnapead Andrus Ansipit, et too mängis sõbrale Neinar Selile odavalt kätte Plasku ümbruses maad ning jättis õhku rippuma nõude ehitada bussijaam.

Ilmselt paljuski opositsiooni kisa tõttu oli Seli sunnitud siiski kiiresti rajama mingigi bussijaama, mille teravmeelsed ristisid pärast valmimist kingakarbiks.

Tollase opositsiooni meelest seisnes Ansipi suurim patt selles, et kui linn müüs 2000. aasta lõpus Emajõe Ärikeskusele ilma konkursita veidi üle 2 hektari maad 3,4 mln krooni eest, jättis Ansip volikogu nõutud ühe miljoni kroonise trahvi sisse kirjutamata juhuks, kui Emajõe Ärikeskus ei ehita oma kinnistule bussijaama.

Neinar Seli: Kui Tarbus ja Estiko moodustasid Emajõe Ärikeskuse, polnud linnavalitsuses reformierakonna haisugi ja Seli osalus börsiettevõttes oli pisike. Ning kui linn sai koormavast hoonestusõigusest lahti, oli koalitsioon Isamaaliiduga ning volikogu otsuse vastu ei hääletanud ükski saadik. Ainuüksi linnale makstav maamaks on täna suurem kui tollane hoonestusõiguse tasu. Kinnistu väljaostu hinnaks kujunes ligi viieteist aasta hoonestusõiguse tasu.

Tartu linnavalitsus valib Ihaste ratsaspordikeskuse tervikvara erastamiskonkursi võitjaks suuruselt kolmanda, reformierakondlasest Põlvamaa ärimehe Margus Timmo pakkumise ja lubab paar aastat hiljem Timmol müüa suurema osa omandatud 34 hektarist kinnisvarafirmale.

Juba erastamiskonkursi ajal 2000. aasta lõpus kahtlustavad mitmed huvilised kokkumängu, mille kohaselt valib abilinnapea Hannes Astoki juhitav komisjon võitjaks Margus Timmole kuuluva ASi Kagureis (praegu OÜ Kagureis) pakkumise, ja et Timmol on omakorda kokkulepe müüa hiljem suurem osa ilusa männimetsaga kaetud Emajõe-äärsest alast ehitusärimeestele Raivo Rannale ja Aivar Tuulbergile. Nii nagu kahtlustati, nii ka läheb.

Et Kagureisi pakkumine üldse lõppvooru pääseks, ei löö erastamise korraldajad ühe asjaosalise kinnitusel risti ette ka väikese võltsimise ees. Ratsaspordibaasi erastamistingimuste kohaselt peab pakkuja olema ratsutamisega tegelenud viimased viis aastat. Kuna suursoosik Kagureis on pakkumise ajaks jõudnud tegutseda vaid veidi üle nelja aasta, ilmub üks päev enne ümbrike avamist kõikidesse Ihaste ratsaspordibaasi erastamisdokumentidesse, kuhu vaid ligi pääseti, erastamistingimuseks kuni viis aastat.

Ka jääb Kagureisi 1,5 miljoni krooni suurune pakkumine alla suurimale pakkujale ühe miljoni ja järgmisele pakkujale poole miljoni krooniga.

Poolteist aastat hiljem saab Kagureis linnavalitsuselt loa võõrandada erastatud kinnistud. Kagureis müüb suurema osa ehk 7/10 maast Rannale ja Tuulbergile kuuluvale ASile Vallikraavi Kinnisvara ja ülejäänu kaardifirma ASi E.O. Map omanikega seotud OÜle Lignotoc. Kusjuures Lignotocile jääb erastamisjärgne kohustus jätkata Ihastes ratsaspordialast tegevust vähemalt 2011. aasta suveni.

OÜ Kagureis omaniku ja tegevjuhi Margus Timmo sõnul müüs ta ratsutamiseks mittevajaliku ala majanduslikel kaalutlustel. "Erastamine oli äriliselt vale otsus, sest mul ei jätkunud kõikide projektide arendamiseks raha," tunnistab Timmo nüüd ja lisab, et mingeid kokkuleppeid tal ühegi kinnisvarafirmaga enne erastamist ei olnud.

Hannes Astok: Ihaste ratsabaasi müügi hetkeks seal enam mingit sporditegevust ei toimunud. Toonasest rentnikust, kellel baas oli null-rendiga käes, oli maha jäänud vaid 20 raugastunud hobusekronu. Täna tegeleb Ihastes pidevalt ratsaspordiga 200 last.

Linn eraldab Linnaehituse tippjuhtide arendatavale OÜle Kvissental 2002. aasta lõpus üle kolme miljoni krooni uue elamurajooni tänavate ja valgustuse rajamise katteks.

Kvissentali uusasumi algusaastail võib parimaks müügimeheks nimetada linnapead Andrus Ansipit, kes firma kodulehel avaldatud pöördumises ütleb, et Kvissentali elamurajoon on esimene Tartus rajatav nüüdisaegne asum, kus on loodud terviklikud võimalused oma kodu rajamiseks.

"Soovitan nii tänastel kui ka tulevastel tartlastel uue eluaseme rajamisel oma pilgud just Kvissentali poole pöörata," märgib Ansip. Täna Kvissentali kodulehelt enam linnapea reklaamist nõretavaid lauseid ei leia.

Kuigi Tartus on kümneid kilomeetreid asfalteerimata tänavaid, otsustab linnavolikogu sõlmida OÜga Kvissental 2001. aasta juuli algul koostöölepingu, mille alusel kaasfinantseerib linn Kvissentali elamurajooni infrastruktuuride ehitust aastatel 2002-2004 mitte üle 5,6 miljoni krooni ja sealjuures 2002. aastal kuni 3,25 miljoni krooni ulatuses.

Ühena esimestest saavad oma majad Emajõe kaldal looduskaunis Kvissentalis valmis Linnaehituse juhid Alar Kroodo ja Kalev Kase. Meeste villad meestele väärilisel Kapteni tänaval saavad väärilise tunnustuse: Kroodo eramu pälvib 2004. aastal Tartu linna kaunima ühepereelamu tiitli ja Kase naabervilla jõuab äramärgitute hulka.

OÜ Kvissental omanik on OÜ Tähering, mille osanikud on Linnaehituse juhid Alar Kroodo, Kalev Kase, Raul Rebane ja Martin Sööt.

Hannes Astok: Vastavalt seadusele on omavalitsuse kohustus ehitada tänavaid ja muid tehnilisi infrastruktuure. Tartus seda seadusenõuet täidetakse. Kvissental pani piiri parimate maksumaksjate voolamisele linna piiride taha.

Eelmise lepinguga viieks aastaks Tartus parkimistasude kogumisõiguse saanud AS Falck Lõuna-Eesti võidab eelmise aasta lõpus taas hankekonkursi ja jätkab parkimistasude kogumist.

Parkimiskonkursil Tartus paistavad, nagu ka sarnasel konkursil Tallinnas, selgelt Falcki kõrvad välja - konkursitingimused on ühte väravasse.

Nii näiteks on Tartus eelmise konkursi tingimustes kirjas, et firmal peab olema vähemalt viieaastane kogemus suurtes linnades.

Hannes Astok: AS Falck Lõuna-Eesti võitis parkimiskorralduse konkursi, sest esitas odavaima pakkumise.

Lõuna prefektuur eesotsas prefekti Aivar Otsaltiga kolib ilma riigihanketa korraldatud konkursi kaudu oma heale sõbrale Neinar Selile kuuluvasse hoonesse, mida tartlased teavad kui KEKi maja.

Leping kindlustab Selile paarikümneks aastaks vähemalt 16 miljoni krooni suuruse üüriraha aastas.

Kuigi politseinikele pakutakse Tartus üürivõimalusi kümmekonnal objektil, tegeleb komisjon süvitsi vaid Seli pakutud majaga. Hiljem tuleb välja, et komisjoni liikmed polnud osa pakutud objekte isegi mitte vaatamas käinud.

Politseiameti peadirektor Robert Antropov ja Rondami esindaja, Neinar Seli abikaasa Kersti Seli sõlmivad 2004. aasta 21. jaanuaril lepingu, mille kohaselt rendib riik Selile kuuluvas majas 8200 ruutmeetrit.

Viimastel aastatel on Seli firma Rondam teeninud aastas üüriraha 16 miljonit krooni. Alates sellest aastast võib Rondam üüriraha tõsta vastavalt elukalliduse indeksile, kuid mitte üle kolme protsendi.

Neinar Seli on eelmise aasta suvel SL Õhtulehes kurtnud, et kui kõik kuluartiklid ja maksud maha võtta, siis tegelikult tuleb ta maja haldamisega vaevalt ots otsaga kokku. Seli laob trumbina lauale väite, et tema kohus oli politseimaja mööbliga varustada ja mis see kõik maksma läks. Muidugi ei kipu Seli lisama, et büroomööbli umbes kolmesajale töökohale tarnis tema suurosalusega mööblifirma Wermo.

Politseinike kolimine Seli majja riivab eriti valusalt Tartu tuntud kinnisvaraärimeest Mart Avarmaad, kes kaotas üürnikest mundrikandjad oma majast Raekoja platsil. Avarmaa jätkab oma õiguse otsimist. Esimesel kohturingil leidis Riigikohus, et Avarmaa firma käib kohut vale isikuga ehk prefektuuriga. Uus hagi on esitatud siseministeeriumi vastu.

"Kui prefektuur polnud õige isik, siis kuidas oli prefektil Aivar Otsaltil õigus üles öelda meiega sõlmitud rendileping ja saata 2003. aastal laiali kiri, millega ta hakkas otsima Tartus uusi ruume," on Avarmaa hämmingus.

Tartu KEKi maja üürimine politseiameti poolt on kangesti sarnane sellega, kuidas politseinikud aasta varem rentisid Oliver Kruudalt maja Tallinnas. Hakka või kahtlustama kokkulepet tollase võimuliidu Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, kes jagasid võimupiirkonnad.

Neinar Seli: Uue politseimaja konkursi korraldas siseministeerium ja määravaks sai asukoht. Konkursi tegi siseministeeriumi moodustatud komisjon, mille liige ei olnud prefekt Otsalt. Renditingimused hõlmasid ruumide sisustamist mööbliga, samuti kõiki kulusid. Kuigi eraettevõttel pole kohustust konkurssi teha, korraldasime selle ometi. Parima mööblihanke pakkumise tegi Wermo. Tartus on Lõuna politseiprefektuur saanud uutes ruumides töötada juba kolm aastat, aga Ida politseiprefektuuri poolt Riigi Kinnisvara ASilt (RKAS) tellitud hoone pole selle aja jooksul detailplaneeringust kaugemale jõudnud. Samuti on RKASi pakutud hind oluliselt kallim, kui riik sai ruumid Tartus. Otsuse Tartusse ASiga Rondam leping sõlmida andis Juhan Partsi valitsus ja otsuse valmistasid ette siseministeerium (minister Margus Leivo) ja rahandusministeerium (minister Taavi Veskimägi). Ma ei näe siin ei keski ega reformi kõrvu.

Kuigi ASile Linnaehitus kuuluva Tigutorni planeeritava kõrguse seaduslikkus pandi kahtluse alla, kerkib Tartu kõrgeim hoone, mida kutsutakse ka Kroodo Toweriks, plaanipäraselt ning tõrgeteta.

Tigutorni arendajad ja ilmselt ka Laine Jänese juhitava linnavalitsuse ametnikud elavad väikese ehmatuse üle eelmise aasta augusti keskel, kui politsei, mille eesotsas on Neinar Seli sõber Aivar Otsalt, teeb linnavalitsuses haarangu ning nõuab Tigutorni detailplaneeringu ning ehitusloaga seotud dokumente.

Detailplaneeringu kohaselt tohib aadressil Väike-Turu 5 ehitada kuni 70meetrise äri- ja kortermaja, kuid linnavalitsus, mille istungit juhib tol hetkel linnapea kohuseid täitev abilinnapea Hannes Astok, annab Linnaehitusele ehitusloa panna püsti 90meetrine kõrghoone.

Ajakirjanduses järgneb põhjalik vaidlus selle üle, kes ja kuidas hoone kõrgust mõõdab. Linnavalitsus võtab aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse, mille kohaselt mõõdetakse hoone täiskõrgust alumise korruse põrandast kuni viimase korruse vahelaeni. Mitmed ehitusspetsialistid on aga arvamusel, et spiraalne konstruktsioonielement hoone tipus kuulub samuti hoone kõrguse hulka.

Lõplikult hajub korruptsioonihõng Tigutorni ümber 18. oktoobril 2006, kui Lõuna prokuratuur lõpetab antud asjas kriminaalmenetluse, sest ei leia Tartu linnaametnike tegevuses kuriteo tunnuseid.

Mullu oktoobri algul võtab Tartu linnavolikogu vastu uue Tartu ehitusmääruse. Et Tigutorni sarnaseid vaidlusi Tartus rohkem ei tekiks, on uues määruses nüüd defineeritud ka hoone kõrgus.

Hannes Astok: Tigutorniga seotud kaasuses ei toimunud linnavalitsuses haarangut, vaid tehti dokumentide võetus, mis, tõsi küll, olid ka linna kodulehel vabalt leitavad. Süüdistused osutusid alusetuteks.

Tartu linnavõimu soosingut nautivate Linnaehituse juhtide ja linnavoliniku Verni Loodmaa osalusega firma OÜ Kvintett Kinnisvara saab tulevase 15korruselise spaahotelli tarbeks võimaluse osta linnalt maad alla turuhinna.

Et vältida avalikku huvi, on Laine Jänese juhitav linnavõim jalakäijate silla Annelinna-poolsesse otsa kavandatava kõrghoonega seotud menetlustehinguid kiivalt ise teinud. Nii näiteks kinnitab linnavalitsus eelmise aasta kevadel spaahotelli detailplaneeringu ise, mitte ei suuna seda linnavolikokku.

Ka väldib linnavalitsus Kvintett Kinnisvarale maatüki müümise menetlemist volikogus.

Kuna linnavara võõrandamise eeskirja kohaselt peab linnavolikogu kinnitama üle poole miljoni krooni maksva vahetustehingu, tuleb maatükk müüa lihtsalt odavamalt ning kõik jääbki, nagu öeldakse, omade vahele.

Linnavalitsus ja Kvintett Kinnisvara vahetavad eelmisel aastal spaahotelli ümbruses kokku maid 870 ruutmeetri ulatuses. Kuna firma saab detailplaneeringu põhjal ja maade ümberkruntimise tulemusel 98 ruutmeetrit rohkem maad, küsib linn selle eest veidi üle 0,4 miljoni krooni ehk 4250 krooni ruutmeetri eest. Seda on tunduvalt vähem, kui hindavad kaks kinnisvarafirmat: üks pakub ruutmeetri turuhinnaks 10 000 krooni ja teine 5100-6000 krooni.

Tartu abilinnapea Anto Ili on Postimehes kinnitanud, et linn sai maadevahetuse tehingust hoopis kasu, sest linnavalitsus oli väga huvitatud maatükkidest. "Samuti on tulevase spaahotelli parkla mõeldud avalikuks kasutamiseks, mis tähendab, et müüdud krundist saab kasu kogu linn," lisab Ili 20. märtsi Postimehes.

Opositsioonipoliitikud on esitanud maadetehingu asjus järelepärimise linnapeale.

Hannes Astok: Nn spaahotelli juures müüs linn õiglase hinnaga planeeringu kohaselt 98 ruutmeetri suuruse iseseisva hoonestusõiguseta maasiilu, mille linn oli mõned aastad varem ostnud neli korda odavamalt.

Neinar Seli sõbra Aivar Otsalti juhitud Tartu politsei keeldub arhitektuurimälestist rikkunud Seli suhtes kriminaalmenetlust algatamast.

Tartu politsei lükkab 2003. aasta veebruaris tagasi muinsuskaitse palve algatada kriminaalasi Neinar Seli vastu, kes vilistab muinsuskaitse ettekirjutuste peale ning on põhjalikult ümber ehitanud arhitektuurimälestiseks tunnistatud eramu Tartus Elva tänavas.

Politsei põhjendusel ei saa Seli vastutusele võtta, sest maja aadressil Elva 15 kuulub eraomandisse.

Neinar Seli: Seda "kriminaalasja" on Tartu politseiprefektuur uurinud kaks korda ja sama palju kordi on see ka lõpetatud. Vältimaks igasuguseid kuulujutte, viidi uurimine Tartu prokuratuurist üle riigiprokuratuuri, kus seda uuris veel kord keskkriminaalpolitsei. Ka seal lõpetati uurimine kuriteo puudumise tõttu. Tänase seisuga on hoone endiselt arhitektuurimälestis ja kuulub riikliku kaitse alla.

Kuigi Tartu vanalinnas asuva hotelli London arendajafirma saab magusa kõrvalkrundi otsustuskorras tingimusel, et rajab sinna avaliku parkla, hakkab parkla õige pea vaid hotellikliente teenindama.

Tartu aukodaniku ja jalgrattatreeneri Rein Kirsipuu osalusega firma OÜ Matman ostab 2001. aasta aprillis Estimpexi pankrotipesast ühe miljoni krooni eest endise õllerestorani Humala varemed, millele ehitatakse hotell London. Londonit opereerib linnavolinikule Verni Loodmaale ja Linnaehituse juhtidele Alar Kroodole ning Kalev Kasele kuuluv OÜ Hotell London.

Tartu linn on Humala varemetele kerkinud majaga seoses teinud kahel korral soodustusi: hotelli ehituse ajal vabastatakse krundi omanikfirma Matman 0,7 miljoni krooni suurusest tänava sulgemise maksust ja vahetult enne hotelli valmimist 2002. aasta mais saab Matman otsustuskorras ehk ostja määratud hinnaga osta linnale kuulunud 558 ruutmeetri suuruse naaberkrundi 0,2 miljoni krooni eest. Tingimuseks on, et uus omanik peab krundile rajama autoparkla.

Kuigi avalikkust rahustatakse, et parkla hakkab teenindama nii 60 numbritoaga hotelli külastajaid kui ka tartlasi, pannakse sinna üsna kohe ette tõkkepuu.

Tartu linnapea Andrus Ansip põhjendab 2002. aasta aprillis Postimehes maa müüki, et kui hotell vajab parklamaad, tuleb see ka hotellile anda.

Hannes Astok: Maksunõude kustutamine oli vara enampakkumise üks tingimusi, kui tähtajaks valmib muinsuskaitse nõudeid arvestav hoone. Parklamaa müüdi hotelli juurde turuhinnaga, arvestades linna terviklikku arengut.