Valitsus valmistub andma elektrilööki

Valitsus tahab juba järgmisest aastast tõsta tubaka-, alkoholi- ja kütuseaktsiisi ning maksustada ka elektri tarbimise - seada sisse elektriaktsiisi määraga 5 senti/kWh.

Äripäeva meelest pole elektriaktsiisi üldse vaja, vähemalt seni, kuni Eesti elektriturg on suletud ja turul konkurentsi pole. Kui Eesti on Euroopa Liidule lubanud aktsiisi kehtestada, siis tuleks seda teha miinimummääras.

Praegu on aktsiiside kergitamiseks muidugi väga sobiv aeg - pronkssõdurimatš kõigil värskelt meeles, mõtted veel selles kinni ning valitsuse ja peaminister Andrus Ansipi reiting avaliku arvamuse küsitluste järgi väga kõrge.

Mõistetav on ka valitsuse soov viia kiiresti tubaka-, alkoholi- ja kütuseaktsiisi määrad ELi nõutud tasemele - nii käiks suurem hinnalainetus ära järgmisel aastal ning aastaks 2010 loodetakse inflatsioonitempo rahunemist, et saaks euro kasutusele võtta.

Üldisema hinnatõusu leevendamiseks valitsus siiski alandab tuleval aastal tulumaksumäära ja tõstab tulumaksuvaba miinimumi. Kuid kavandatav aktsiisiralli nullib maksumaksja jaoks tulumaksukoormuse vähendamisest saadava efekti. Seda, et valitsus ühe käega annab ja teisega võtab, tunnistas ka rahandusminister Ivari Padar.

Toimetusele jääb arusaamatuks, miks annab valitsus elektriaktsiisiga inflatsioonile tiivad - on ju valitsuse võimuses väiksema aktsiisi kehtestamisega ka väiksem hinnalainetus tekitada.

Euroopa Liit tahaks, et elektriaktsiis kehtestataks alates aastast 2009, miinimummääraks on 1,5 senti/kWh. Eesti tahab seega olla jälle suurem paavstist. See osutab toimetuse meelest sellele, et tegemist pole niivõrd sooviga ELile meeldida, pigem on isu suurem riigi rahakotti täita. Aktsiisitõusudega loodetakse tuleval aastal eelarvesse kokku lisa saada 2,2 miljardit.

Elekter on toode, mille tarbimist saab küll vähendada, kuid millest lahti öelda ei saa, nagu näiteks alkoholist või tubakast. Toodangu valmistamine nõuab kindla hulga energiat, selle hinnale vaatamata. Ettevõtete tootmiskulud kasvavad nii ehk teisiti ja nende katmiseks tuleb tõsta toodete hindu.

Seega saavad ettevõtjad lisaks tugevale palgatõususurvele ja tööjõupuudusele juurde veel ühe faktori, mis hakkab kahandama nende konkurentsivõimet.

Tasakaalu mõttes peaks energiaturu inspektsioon nüüd üle vaatama elektri praeguse hinna põhjendatuse. Ent inspektsiooni juht Märt Ots on öelnud, et Eesti Energia suurenev investeeringuvajadus ja "roheline energia" tõstab lähiaastail elektri hinda 8,5 senti/kWh. Valitsuse elektrilöögi tulemusena on hinnatõus aga ligi 6 sendi võrra kWh eest suurem.

Autor: ÄP