Tallinna Manhattan Paljassaare sadamasse

Kujuta ette Penthouse'i tüüpi korterit kesklinnast kümne minuti kaugusel, otse mere ääres, õhturannaga. Vaatega Viimsile ja Kalevipojale. Sinust mõnesaja meetri raadiuses asub veel jahtklubi ning saar, millel paikneb kontserdimaja. Ilus.

See kõik võib olla reaalsus mõne aasta pärast. Ja seda tänu sulle, maksumaksja, kes sa müüsid Eesti riigile kuuluva Tallinna Sadama vanad ehitised Paljassaares eraettevõtjatele ning valisid Tallinna linnavalitsusse inimesed, kes lasevad teatud ärimeestel oma suurejoonelisi mõtteid teostada. Ja need mõtted teostuvad erakordselt kiiresti, mis ärimeeste nimesid vaadates pole ka ime.

Kurioosseks teeb arenduse kiiruse aga asjaolu, et kui nüüd eraettevõtjatele on linn andnud rohelise tee, siis piirkonna eelmisele omanikule, Tallinna Sadamale, näidati trääsa. Vürtsi lisab projektile ka asjaolu, et arendajad on osaliselt samad tegijad, kes teenisid tulu kuulsast korruptsioonihõngulisest Pärnu maantee politseimaja rendilepingust.

Kõik sai tegelikult alguse soomlasest. Suursuguse arendusideega tuli mõned aastad tagasi välja Soome ärimees Tapani Teeriaho, endine riidevabriku Marat juht. Tema ütles sadamaäri kohta, et poisid, te tegelete siin vale asjaga, meenutab Paljasaare sadama väikeosanik Toivo Promm, endine respublikaanist Tallinna abilinnapea.

Igatahes kaasas Teeriaho lisaks Soome kapitalile ka "kohalikku kompetentsi", et projekt ei jääks vaid idee tasemele. Asju aitasid ajada nii endine Tallinna abilinnapea Toivo Promm, endine Tallinna sadama nõukogu liige, kui ka abilinnapeana töötanud Peep Aaviksoo ja heade sidemete poolest tuntud ärimees Ain Hanschmidt. Mitu kaalukat sõna on poetanud asja poolt ka Vilja Savisaar, Tallinna Sadama nõukogu liige ja tänane Põhja-Tallinna linnaosa juht.

Ning pole vist kuigi suur üllatus, et arendusprojekti vedaval KS Holdingul arenevad nii sadama kui ka linnaga suheldes asjad erakordselt produktiivselt.

Käsil on taasiseseisvumisaja Tallinna suurim arendusprojekt, 50 hektarile mahutatakse miljon ruutmeetrit ehitusmahtu, millest 700 000 läheb kortermajadeks. Ehk 20 aasta pärast elab sadamas vähemalt 10 000 peret.

Ja kes on need, kes ehitavad sulle Penthouse'i? Loomulikult on kõige suurem reha põhjanaabritel soomlastel. Samas saavad pirukast väikese ampsu ka mõned siinsed ärimehed. Lisaks eelmainitud Prommile, Hanschmidtile ja Aaviksoole ka teised Tallinki mehed Enn Pant ja Kalev Järvelill. Samuti Pere juhatuse liige Cardo Remmel ning vähemal määral ka Tartu ehitusettevõtjad Raivo Rand ja Aivar Tuulberg.

Soomlasi ja eestlasi ühendava KS Holdingu kiiluvees veab ka teistel Paljassaare sadamapiirkonna arendajatel, kes siiani sadamaäriga tegutsenud ning nüüd end osaliselt kinnisvaraarendajateks ümber profileerivad. Eelkõige saavad arendusvilju maitsta Fransetali omanik Sergei Hadži ja Petromaks Stividori omanikud Sergei Petrov, kadunud Robert Lepiksoni poeg Erik Lepikson ja Valdek Kaurit.

Keskerakondlasest abilinnapea Taavi Aasa sõnul on tegemist positiivse projektiga, kus kõik arendajad ei käi ükshaaval linnaga suhtlemas. Arendajad on enne linnaga suhtlust omavahel kokku leppinud.

Esialgse kava järgi läheb ca 60% ehitusmahust initsiaator KS Holdingule, kel samas kogu arendatavast pinnast, 50 hektarist, on vähem kui kolmandik ehk 15 hektarit.

"Tallinna Sadam on juba 1999. aastast huvitatud Paljassaare sadama arendamisest. Tallinna linn on aga loopinud sadama maaerastamisplaanidele kaikaid kodaratesse, vastuseisu tõttu ei saanud Tallinna Sadam ka investeerida," kommenteerib endine Tallinna Sadama kinnisvaraarenduse projektide juht Hannes Kuhlbach.

"Meil olid kõik erastamispaberid linna antud. Ainult, et see kattus ajaga, mil Tallinn soovis sadamat endale. Arvatavasti omanikutulu teenimiseks. Linna poolt ajas seda valdavalt Andres Kompus," sõnab Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil.

Endise abilinnapea Kalev Kallo nõunik, praegune Tallinna keskkonnaameti peaspetsialist Kompus palub küsimused meili teel saata, aga jätab neile vastamata. Siiski räägivad KS Holdingu esindajad, et Tallinna sadamal jäid mingisugused erastamispaberid õigeks ajaks esitamata.

"See on Tallinna vana komme, et nad panevad detailplaneeringud seisma," kommenteerib Riigikogu liige Meelis Atonen, kes päästab majandusministrina sadama Tallinna omandusse minekust 2003. aastal. See on aga ajutine lahendus.

Kui 2005. aastal ei teadnud veel keegi, mis saab Paljassaare sadamast, on väiksel seltskonnal selleks juba visioon olemas.

Nemad aimavad ette võimalust, et Tallinna Sadam on sunnitud vallasvara rentnikele müüma. Nimelt on sadamal pikaajalised lepingud sadama rentnikega, algusega 1994-1998 kuni 2013-2019. aastani.

Teatud infot omab näiteks tollane Tallinna respublikaanist abilinnapea Toivo Promm, kelle firma on samal ajal ka rentnike staatuses.

Mees teab, et tema linnas töötamise ajal Paljassaare sadamast kui Tallinna linna omaks saavast sadamast enam ei räägita. Samuti, et Tallinna Sadam ei saa erastada, kuna neil jäi seadusega kehtestatud korras erastamisavaldus eelisostuks õigel ajal esitamata.

Seega asuvad sadamatööga tegutsenud meeste asemele kinnisvarahaid. Valmistutakse sadama endiste ehitiste ostmiseks, et neid hiljem erastada.

"Ma ei uskunud seda 2005. aastani, et sinna tuleb elamuehitus, mina siseinfot ei omanud, minu valdkonnad Tallinna abilinnapeana olid ettevõtlus ja transport," sõnab Toivo Promm nüüd.

Igatahes müüb Promm 2005. aasta suvel koos sadamas tegutsevate venelaste Sergei Zahharovi ja Aleksei Karuzskiga KS Holdingu Soome ärimeestele kuuluvale osaühingule Bolton Real Estate, mille aktsiakapital suureneb ostuks 56 miljonile kroonile.

Firma suuromanikuks saab Soome ärimees Tapani Teeriaho, KS Holdingu nõukogu esimees, endine Marati juht.

Seejärel ilmuvad Bolton Real Estate'i omanikeringi soomlaste kõrvale Toivo Promm ise, Tallinki suuromanik Infortar ehk Ain Hanschmidt, Enn Pant ja Kalev Järvelill, osaühing Ashley, mis kuulub praegu Tere juhatuse liikmele Cardo Remmelile, paljuski Rumeenias tegutsevale Peep Aaviksoole ning ehitusärimeestele Aivar Tuulbergile ja Raivo Randile.

Bolton Real Estate'ist saab sisuliselt kinnisvarafond, millel on kokku 19 osanikku. Eesti kapitali osa on ca veerand, märksa suurem osa pirukast kuulub soomlastele.

"Et oleks kohalikku kompetentsi ka," kommenteerib Toivo Promm, miks eestlased üldsegi projekti lülitati. "Mina ei mängi selles ei esimest ega teist viiulit," lisab Promm.

Eelmisel aastal tekib olukord, kus Tallinna sadam enam maad erastada ei saa ning miskipärast pole ka Tallinna linn selle omandamisest enam huvitatud. Seegi on kummaline, kuna sisuliselt olid 2003. aastaks kõik dokumendid ette valmistatud, et Tallinna linn saaks Paljasaare sadama endale.

"Kui mina sain majandusministriks, oli vastu võetud otsus, millega Paljassaare sadam läheb Tallinnale. Tekkis kõhklus, miks peaks Tallinna linn olema parem omanik. Panin selle protsessi seisma, aga hiljem tekkis uus koalitsioon. Järgmiseks ministriks sai ju Edgar Savisaar, kes sisuliselt juhtis linna kah," annab endine majandusminister Meelis Atonen viiteid otsustajate kohta.

Seega satub Tallinna Sadam sundseisu, kuna 2006. aasta esimesel märtsil lõppevad ära tehingud vallasvaraga. Nii tehaksegi müügitehing viimasel võimalikul päeval, 28. veebruaril.

Ehitised müüakse rentnikele ilma suurema kärata, küsides 1000-1400 krooni ruutmeetri eest. Suurema lahmaka, ca 13 hektarit saab KS Holding, mille nõukogu liikmeteks on nii Ain Hanschmidt kui ka Cardo Remmel. Ülejäänud 7 hektarit jagatakse sadamas tegutsevate Frasentali (omanik Sergei Hadži) ja Petromaksi vahel (omanikud Sergei Petrov, Valdek Kaurit kui ka varalahkunud Robert Lepiksoni poeg Erik Lepikson).

"Enne müüki tehti kaks kinnisvara hindamist, ühe tellis Tallinna Sadam ja teise tellisime meie. Hindamise järgi maksime ca 20-30% hinnatavast summast ülegi. Kuid olime nõus rohkem maksma, kuna arvestasime sihtotstarbe ümberprofileerimisega," kommenteerib KS Holdingu juht Peeter Tibbo. Teisi öeldes - ollakse kindlad, et tootmismaast saab peagi elamu- ja ärimaa.

Sadama juhtkonna tasemel tegeleb Paljassaare hoonete müügiga Tallinna sadama juhatuse liige Allan Kiil, keda seob äriregistri andmetel ostjatega näiteks Harku vallavalitsusele kuuluv osaühing Strantum.

Nimelt on Allan Kiil Strantumi nõukogu liige, Toivo Promm aga alates 2006. aasta märtsist (kuu pärast tehingut) Strantumi juhatuse liige. Strantumi nõukokku kuulub ka täna Tallinkis töötav Toomas Vilosius. Juba aastaid on viimane samuti Haapsalus töötanud Hanschmidti üks lähemaid sõpru. Huvitavat nüanssi pakub asjaolu, et kõige suurem KS Holdingu osanik ja plaani ristiisa Tapani Teeriaho elab äriregistri andmetel Harkus.

Kiil ja Promm on koos töötanud ka Paljassaare sadamas, mil Kiil oli sadama direktor ja Promm sealne rentnik.

Tallinna Sadama nõukogus seisid projekti eest aga Vilja Savisaar ja Peep Aaviksoo. Nii mõnelegi teisele nõukogu liikmetele serveeriti Paljassaare sadama ehitiste müük vabanemisena erinevate koormatistega koormatud tootmismaast.

"Ma olen Paljasaare plaanidest ikka oma sõnavõttudes rääkinud. Samuti tutvustas Põhja-Tallinna linnaosavalitsus 2006. aasta mais sealseid plaane," sõnab endine Põhja-Tallinna linnaosavanem Vilja Savisaar. Tema sõnul läksid maad rentnike kätte, kuna Tallinna Sadam ei näinud Paljassaare sadamast enam perspektiivi.

Tänane kinnisvaraärimees Peep Aaviksoo kutsuti sadama nõukogust tagasi kaks kuud pärast Paljassaare ehitiste müüki, 2006. aasta aprillis. 2007. aasta märtsis asus ta ehitised sadamalt ostnud KS Holdingu osanikeringi.

"Eks Eestis ikka asju ostetakse. Aga selle tagant mingisugust sügavat seost otsida on küll väheke problemaatiline," kommenteerib Peep Aaviksoo. Mehe sõnul pakkus talle osalust Cardo Remmel.

Milline mõju on sündmuste arengule suurt võimuulatust omava Tallinna linnapea ning endise majandusministri Edgar Savisaare ja KS nõukogu liikme Ain Hanschmidti headel suhetel, jääb saladuseks.

Hanschmidt ise ei soovi aga kommenteerida Infortari osalust Bolton Real Estate'is, vaid palub selleks KS Holdingu juhi Peeter Tibbo poole pöörduda. Sama ütleb ka Remmel.

Tänaseks päevaks on endiste Tallinna sadama Paljassaare maade erastamisotsused saanud hõlpsasti Tallinna linnalt kinnitust.

Hoolimata sellest, et Tallinna Sadamal ei õnnestunud see tervenisti seitsme aasta jooksul. Tuleb vaid oodata, mil Harju maavanem, Tallinna linnavõimuga samast erakonnast Värner Lootsman erastamise lõplikult heaks kiidab. Erastamisotsuste järgi on maa ruutmeetri hind keskeltläbi 125 krooni ruutmeeter.

Samuti sõlmisid Tallinna võimu esindajad 2006. aasta jaanuari lõpus lepingu koostöö sadama eraomanikega, mille eesmärk on tootmismaa sihtotstarve muuta elamu-ja ärimaaks. Nii rentnikud, Tallinna Sadam kui ka Tallinna linn on sõlminud ka heade kavatsuste protokolli, millega plaanitakse sadamateenuste osutamine paari-kolme aastaga lõpetada.

Esialgsete plaanide järgi tuleb Paljassaarde ca 700 000 ruutmeetri jagu korterelamuid, lisaks veel büroohooneid, hotell ning jahtklubi. Omal kohal on loomulikult ka liinisadam, on ju KS Holdingu üks osanikke ka Tallinki suuromanik Infortar.

Praeguse seisuga käib KS Holdingu juht Peeter Tibbo igal nädalal linnavalitsuses Paljassaare plaane arutamas. "Linnast on meile öeldud, et Paljassaare arendusprojekt on peale Lasnamäe suurim arendusprojekt," sõnab Tibbo.

"Tegemist on mõistliku lahendusega. Kõike tehakse läbipaistvalt. Pole näinud, et keegi oleks meile ka kaikaid kodaratesse loopinud," lisab Tibbo.

Poliitikule on see ka võimalik promo, ta saab kunagi öelda, et aitas sellist projekti arendada, jätkab mees. "Meil on olnud hea tugi nii eelmiselt kui ka praeguselt linnavalitsuselt. Ei ole olnud nii, et Hanschmidt või Remmel peaks kellelegi helistama, et meie saaks asju ajada," sõnab Tibbo.

Endine Põhja Tallinna linnaosavanem Vilja Savisaar sõnab, et veel sel teisipäeval kooskõlastas linnaosa halduskogu eskiisi. Nüüd saavad nad detailplaneeringu koostamisega edasi minna.

Tallinna abilinnapea planeeringute alal Taavi Aas lisab, et päris eskiisiks ei saa seda nimetada, aga suure tõenäosusega satub erinevate omanike vaheline kokkulepe piirkonna arendamisest linnavalituse istungile. Selle heakskiitmise järel saab iga arendaja oma detailplaneeringuga edasi minna.

Kes tahab antud juhtumist õppust võtta, peab oma järgmiseks suuremaks arendustegevusteks samuti tegema kõik, et kaasata kohalikku "kompetentsi".

Muidu peab jääma virina juurde, et Tallinna linnas detailplaneeringute algatamine on liiga raske ning aegavõttev protsess.

Kindlasti peab pundis olema poliitiku esindaja ning mõni kohalik "suhete korraldaja". Nii on lausa lust kaeda, kuidas keerukad arendusplaanid hakkavad moodsal moel ehk PPP (Public Private Partnerships) meetodil arenema.

Kas arendajal tuleb maa saamiseks ka erakondlikku kümnist anda, pole teada. Kümne aasta pärast on niisuguse suurprojekti arendajad nii või naa au sees.