Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Trükitööstus areneb tehnilise baasi toel

Susan Lahesalu 21. mai 2007, 00:00

Tänapäeval tõstavad trükiste tellijad oma tööde failid internetis trükikoja serverisse ja sealt võetud failidest teevad trüki ettevalmistajad CtP-tehnoloogia (Computer to Plate - arvutist trükiplaadile) abil otse masinasse trükiplaadid.

Trükitööstuse masinate hinnad ulatuvad miljonitesse kroonidesse. Kohati on Eesti trükitehnoloogia vaat et uuem ja moodsamgi kui naabritel. Trükitööstuse kiire areng kulgeb koos kogu majanduse arenguga ja tihtipeale iseloomustab seda üleinvesteerimine. Viimased viis aastat on ostetud vaid kõige uuemat polügraafiatehnikat.

Käibe kasv põhineb enamiku trükikodade puhul ekspordi kasvul. Poogna-, etiketi-, pakendi- ning raamatutrükkimises tõuseb ekspordi osakaal.

ASi Multiprint juhatuse esimees Koit Variksoo on seda meelt, et suure käibega eksportijad toodavad täpselt ja kvaliteetselt ning tegutsevad paindlikult.

"Ilmselt on liiga paljud liiga lähedalt näinud, mida riigihanked endast kujutavad, ja hoiavad neist eemale," nendib Koit Variksoo. "Sestap ei ole ma kuulnud väga ohtra osavõtuga konkurssidest. Oma firma arendamine ekspordivõimeliseks on tunduvalt köitvam."

Variksoo hinnangul võib täheldada trükikodade spetsialiseerumist.

"Tehnoloogiliselt on ette kirjutatud, mida ühes trükikojas saab teha ja mida mitte," ütleb ta. "Mõni trükikoda on siiski taotluslikult universaalsem kui teised."

Kuigi Eesti trükikodade suurim ekspordiartikkel on perioodika, ahvatlevad piiritaguseid tellijaid üha enam meil trükitavad n-ö tavatrükise formaadist väljuvad erilised asjad. Nii tehakse Ilo Prindi ja Printcenteri trükikodades keerulise järeltöötlusega mängukaarte, puslesid ja lauamänge. Trükikodades valmivad müügitoetusmaterjalid, pakendid ja reklaammaterjalid. Lisaks ofsettrükile on saadaval suru-, termo-, foolium- ja pimetrükiteenus.

Eesti ainuke turvatrükikoda Vaba Maa trükib kommertstrükiste kõrval ka postmarke ja turvatrükiseid, sh maksumärke, pileteid, diplomeid ja sertifikaate.

Kõige uuemat trükitehnoloogia valdkonda esindavad AS Aldus ja OÜ Labelprint. Neist viimane toodab tööstustele kleebisetikette, kasutades selleks fleksotrükimasinaid. Rulletikette vajavad nii toiduaine- kui ka joogitootjad ning keemia-farmaatsiatööstused. 2006. aastal ostetud siiditrükiseadmed võimaldavad ainukesena Eestis teha rotatsioonmasinal siiditrükki.

Eesti trükikojad paistavad silma paindliku tööga, sestap otsitakse siit keerukate ja ebastandardsete lahenduste trükkijaid.

Trükiliidu volikogu esimees Rain Kaarma ütleb küsimustele vastates, et Eesti tükivõimsus kasvab kiiremini kui turg.

Mis meie trükikodade töö eriliseks muudab?

Trükkimine on tehniliselt nõudlik protsess, sellele liidetud järeltöötlus teeb asja veelgi keerukamaks. Näiteks laste pusle tegemisel läbib töö kümmet tsüklit, igaüks neist nõuab spetsialisti.

Eesti trükitööstuse eelis on paindlikkus - seadmed ei ole mõeldud masstoodanguks, nende seadistamine nn eriliste toodete jaoks on paindlik ja kiire. Trükikojad püüavad toodetele lisaväärtust anda. Nii trükib Aldus alumiiniummaterjalile, Kroonpress suudab palju lisamaterjale ajalehtede vahele panna. Iloprint peab oma tugevaks küljeks laialdasi järeltöötlusvõimalusi.

Kuidas väljendub trükikodade spetsialiseerumine?

Meil on ajakirjadele-ajalehtedele spetsialiseerunud perioodikatrükikojad, samuti raamatutrükikojad. Eristuvad trükikojad, kes tegelevad etikettide ja pakendite tootmisega.

Suure osa moodustavad poognatrükikojad, millest mõni on leidnud oma nišši, mõni pakub tooteid n-ö visiitkaardist raamatuni. Trükitööstust iseloomustab vajadus täita seinast seina ulatuvaid tellimusi, päevas võib trükikojas valmida paarkümmend eri toodet.

Mida ekspordiks trükitakse?

Mahult on suurimad kindlasti ajakirjad ja üldse perioodika. Aga Eestist otsitakse tegijaid ka keerukamatele, nõudlikumatele ja mittestandardsetele lahendustele. Seda tänu meie trükikodade tehnoloogia paindlikkusele.

Teatud mahuga trükitööde osas (keskmised ja väiksemad tööd) on Eesti trükitööstus Euroopas edukalt konkurentsivõimeline.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing