Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arhitektuur lonkab kaht jalga

Siim Sultson 29. mai 2007, 00:00

Aastatel 1960-1980 Tallinna peaarhitektina töötanud Dmitri Bruns on linnas toimuvat vaadates nõutu: "Praegu ei anna ükski arendaja raha arhitektuuri jaoks. Sest ilu ei too erinevalt ruutmeetritest kasumit. Lisaks teevad arhitektid praegu vaid üliratsionaalseid asju. Nende pea teisiti ei töötagi," laiutab vana arhitekt käsi.

"Kui vaatan nende majade tihedust, kus aken vaatab aknasse, siis Väike-Õismäe paistab kuldse tähena," arutleb ta kunagisele ETK staadionile kerkinud kortermajade rajooni ehitustihedust hinnates.

Üleliigne tihedus, teede nappus, üldilme läbimõtlematus kummitavad tema meelest ka uusi eramurajoone. Nii nagu viimane ennesõjaaegne Tallinna peaarhitekt Edgar Johan Kuusik kirjutas hoonestuse ansamblilisusest, ehituskunstilisest ühtsusest, näeb seda ka Maarjamäe 1940.-1950. aastatel valminud eramute juures. Täieliku vastandi moodustab Brunsi hinnangul Veskimöldre uus elamurajoon, kus iga hoone kisub ise suunda.

"Seadustes on täpselt kirjas tuletõrjenormid, vee-, kanalisatsiooni, elektrinormid, hoonete lubatud vahekaugus, kuid ei saa sätestada, milline on hea arhitektuur." Seadust tundev arendaja nõuab arhitekti väite peale, et arendatav maja on inetu, vastuseks konkreetset seadussätet. Brunsi hinnangul soodustab sellist olukorda arhitektide vaidlustes arendajatega endise linnapea Tõnis Paltsi otsus likvideerida arhitektuurinõukogu. Liiatigi oli likvideeritud nõukogu esimees erihariduseta aselinnapea.

"Minu ajal oli nõukogu esimeheks linna peaarhitekt. Ma võisin küll mitte nõustuda liikmete arvamusega, kuid me leidsime alati ühise keele ja otsust ei vaidlustanud enam keegi," toob ta praegusele linnavalitsusele eeskujuks jõuliselt toiminud vana arhitektuurinõukogu. "Maha teha ja mitte lubada halba arhitektuuri on kuradima raske!" lisab Bruns südamest ohates.

Oma tööaastaid meenutades kahetseb Bruns siiani Viru hotelliga seonduvat. "Viru hotell on minu kahekümne tööaasta kõige suurem viga!" nendib Bruns südamevaluga, rääkides, et lasi juba Eliel Saarise 1913. aasta Tallinna üldplaanis linna esindusväljakuks mõeldud ala manduda hotelli parklaks.

Nõukogude ajal suunda andnud Harald Armani, Anton Soansi ja Ott Keppe 1947. aasta Tallinna üldplaan nägi ette linna südamiku ümbritsemise vanalinnale avatud platside ja rohealadega. Nii nagu jäeti avatuks vaated Vabaduse väljakult üle Harjumäe, Tõnismäelt endiselt pronkssõduri kohalt, Wismari pargist, Balti jaama esisest ja Paksu Margareeta esisest pargist, pidi ka Viru väljak avanema nüüdsest Tammsaare pargist. "Viru hotell aga lõikas väljaku läbi! Teiseks on see vanalinnale liiga lähedal. Muidugi - kahju, et linn kaotas ühe lahtise ruumi. Samas sellel lahtisel ruumil ei olnud pärast Viru hotelli ehitamist enam mingit funktsiooni," peatub ta Viru keskuse teemal.

Teisalt peab Bruns, ehkki riivamisi, võimalikuks, et äkki oleks 1990. aastatel surutud avatud Viru väljakule midagi ümbrusega sootuks vähem haakuvat. Selleks annab talle alust ka Pirita teele Valve Pormeistri ligi poole sajandi eest valminud lillepaviljoni kõrvale kerkinud kuueteistkümnekorruseline kortermaja. Lisaks on sinna lähistele ju kerkimas veel üks…

Vastavalt kolme kümnendi tagusele Tallinna üldplaanile pidi Pirita tee ümbrus distantsil Kadriorg-Lauluväljak-Lillepaviljon-Näituseväljak-Kose- Kloostrimetsa olema katkematu roheala. "Kui laseme Pirita tee esimese terrassi kõrgeid elamuid tihedalt täis ehitada, kaotame Lasnamäe loodusliku veeru," hoiatab Bruns.

"Loodan oma järeltulijatelt, et ülejärgmine põlvkond leiab endas jõudu lammutada Pirita teele ehitatud hooned," lisab ta karmilt. Tõeliselt ärritab Brunsi ka Pirita purjespordikompleksi kõrvale Pirita tee äärse roheala elamutega täitmise kavatsus. "Kui minul oleks võim, võtaksin sellelt arhitektilt - pigem juba arendaja soovi täitjalt - arhitekti litsentsi ära!"

Sama puudutab tema sõnul ehitamist ka vanalinnas. Võtteks aluseks WWW Passaaži ja De la Gardie kaubamaja, peab Bruns Harju tänava haljasala rajamist ajutise lahendusena õigeks. "Ühed tahavad teha nii, nagu oli, teised tahavad midagi moodsat," osutab ta. "Milleks ehitada kiiruga üks moodustis, mille pärast tunneme hiljem häbi?" Seega las Harju tänava haljasala seisab praegu.

"Nagu ütles Schiller: elus veel võib vigu teha, aga ehitada vigu ei tohi," lõpetab Bruns.

Viru hotelli juurde soovitakse ehitada Viru Poega: see ala koos basseinidega on kogu aeg olnud linna maa. Basseinide algne ülesanne oli teenida hotelli madalamas osas paiknenud ladude külmutusseadmete jahutajana. Esteetiliselt sai linn endale purskkaevud.

Mingi juriidilise apsaka tõttu linn ei teadnud, et tal on õigus kasutada seda üldkasutatavat pinda - Tammsaare parki koos sinna erandina rajatud purskkaevude alaga. Viru uued omanikud aga pidasid purskkaeve enda omaks, katsid need kaantega ja sinna taheti suruda ka Viru Poeg. Linn on käed lonti lasknud ja laseb välismaisel kapitalil toimida pargis üldiste huvide vastselt.

Viru hotelli püstitamisel oli hoonevertikaali paigutamisel kolm varianti, vaadati piki Viru ja Laikmaa jt tänavaid. Valminud variant oli kõige otstarbekam just vaadete pärast. Praegune keskus on inimesele, kes käib sees. Välisala on pigem autodele. Kes sõidab autoga, sel pole aega vaadata arhitektuuri. Seega see välisarhitektuur peab jõudma kanda reklaami.

Viru hotelli valged pinnad olid enne kaetud keraamiliste plaatidega, millest osa olid kumerad, aga siis need asendati tsementplaatidega. Muidu oleks vana hotell meelde tuletanud, et arhitektuuri võib teha ka soliidsemalt.

Kuid kõige hullem linnaruumiline apsakaks on Vilen Künnapu ja Ain Padriku reorganiseeritud Estonia puiestee lõik, mis jääb Viru keskuse ja kaubamaja vahele. Estonia puiestee, mis muidu on üsna hästi läbitav, kägistati osalt tunnelisse, puuderead on kadunud, sõiduteed on kitsamaks läinud, rahvas on tunnelisse surutud. Linna peapuiestee läbilaskevõime on nõrgenenud, kuju on rikutud, seal olid vabad vaated linnale ja vastassuunas. Esimene võimalus olnuks mitte midagi teha, teine viia maa alt läbi tunnel, kolmas teha õhuline kerge galerii üle puiestee vaid inimestele, kuid valiti neljas ja kõige umbsem. Advokaadi praak läheb vangi, arsti praak maetakse maha, muusiku praak haihtub õhku, arhitekti praak jääb igavesti näha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing