Logistikaklient nõuab üha rohkem lisaväärtusteenuseid

Toomas Orutar 30. mai 2007, 00:00

Tootmisettevõtted kaaluvad Eesti viimase aja tööjõunappuse olukorras aina enam kogu logistikateenuse sisseostmist sarnaselt näiteks koristus- või turvateenusega.

Loomulikult eelistavad sellised ettevõtted ka siinkohal saada kõiki vajalikke teenuseid ühes firmast.

Üha enam pakub aga lisaks traditsioonilistele ladustamise ja komplekteerimise ning tolliküsimuste lahendamisega seotud teenustele klientidele huvi nende vajadusi täielikumalt rahuldav lisaväärtusteenus.

See sisaldab endas muu hulgas tootele eestikeelse kasutusjuhendi ja eri riikide maksumärkide lisamist, müügialuste ja kampaaniapakendite koostamist ning muid tootekäsitlusteenuseid vastavalt kliendi soovidele.

Nagu praktika näitab, ongi eelpoolkirjeldatud lisaväärtusteenuse järele kõige suurem nõudlus. Antud teenus vajab ka korralikku ja töökat personali ning siinjuures on väga tähtis roll logistikakeskuse soodsal asukohal.

Põhjus, miks üha rohkem kliente pöördub ise logistikafirmade poole, on puhtalt rahaline - tasuvuskalkulatsioonid väljendavad märgatavat kokkuhoidu nii tööjõukulude kui ka üüritud laopindade haldamise arvel.

Vähemoluline pole ka teenuse sisseostmise mugavus, vastutuse üleandmine ning aja kokkuhoid igapäevaste jooksvate probleemide lahendamise arvel, kus klient saab keskenduda oma põhitegevusele.

Teisisõnu - tootmisettevõtte puhul on maandatud tootmismahtude suurenemisest või vähenemisest tulenevad personaliriskid, renditud pindade haldamise ning turvamisega seotud ohud.

Raha sääst saadakse ka võimaliku majandustarkvara laovajadustele vastavaks arendamise tulemusel.

Suurenenud huvi logistikakeskuse vastu soodustab ka asjaolu, et pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu majandusruumiga on välisfirmad hakanud kohalikule turule sisenedes rohkem huvi tundma siinse partneri leidmise vastu, kes suudaks neile pakkuda täislahendust.

Kuna logistikateenuse puhul pole tegemist siiski laiatarbekaubaga, ei ole selle sisseostul määravaks argumendiks ainuüksi hind. Lisaks võib mainida ka sellega kaasnevad lisaväärtused, tasakaalustatud teenusevalik ning võimalike riskide maandamine.

Nõudluse kasv turul ei ole aga võimaliku teenuste edasise hinnatõusu argument, kuna palju sõltub siiski hoopis reaalsetest tegevuskuludest, nagu kütusehinna või kommunaalkulude tõus, personalikulud ja inflatsioon.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing