Kiirtoit ei asenda lõunat

Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi hinnangul on kolmest kiirtoidust kõige parem valik kanasalat, seda just rikkaliku köögiviljasisalduse ja kanaliha poolest. "Makarone iga päev süüa ei maksaks, seega päris igapäevaseks tarbimiseks selline salat mõeldud ei ole," selgitab Pits.

Teise eelistusena valiks ta pitsa. See eelistus lähtub isiklikust maitsest - ta lihtsalt ei suudaks närida saia, millest baguette põhiliselt koosnebki. Kui pitsa väga rasvane ei ole, võib seda aeg-ajalt süüa küll. "Ega see korralikku lõunasööki ei asenda, kuid suure nälja peletab ära," räägib Pitsi. Juustust saab veidi kaltsiumi ja äkki on köögiviljadesse ka mõni vitamiin alles jäänud.

Baguette'i ei soovita toitumisekspert juba sellegi tõttu, et saiale tuleks eelistada rukkileiba. Ühe baguette'i saiakogus vastab ligikaudu kahe päeva saiasöömise soovitusele ehk rohkem sellel ja järgmisel päeval saia süüa ei tohiks. Etiketile pole majoneesivõide rasvasust küll kirjutatud, kuid võib eeldada, et väga väike see ei ole.

Siiski leiab Pitsi, et baguette on ikkagi parem valik kui hot dog, mis koosneb ainult saiast, ketšupist ja vorstist. Vorst on teadupärast suhteliselt rasvane ning mõlemad koos ketšupiga ka soolarikkad. Baguette'is on vähemalt näputäis köögivilju.

Igal juhul on bensiinijaamadest, poodidest ja putkadest kaasa haaratavate toitude miinuseks just kiire söömine. Söömiseks tuleb võtta aega. Pitsi toob eeskujuks jaapanlaste ütluse, et süüa tuleb silmadega, kuid kiirtoidu puhul jääb silmadega nautimine kindlasti ära.

Fitness.ee toitumisspetsialist Ott Kiivikas lähtub paremusjärjestust koostades tavalisest kontoriinimesest, kelle päevane energiakulu pole kuigi suur. Tema esmavalikuks osutub samuti kanasalat, mille plussid on suurem juurviljasisaldus ja fileeliha, milles on vähe rasva. Teise eelistusena võtaks Kiivikas baguette'i singi ja juustuga. Võileiva eelis on singi väiksem rasvasisaldus kui sealihaga hakklihapitsal.

"Loomulikult võiksid inimesed ideaalis ise toitu valmistada ja seda kaasa võtta, kuid tänapäeva elutempot arvestades ei tule sellest tõenäoliselt midagi välja," kommenteerib Kiivikas, kelle arvates sõltuvad kaalujälgimine ja tervislik toitumine just iga inimese isiklikust motivatsioonist. "Kelle figuur lubab süüa, ei leia ka piisavalt motivatsiooni oma harjumuspärast toitumist muuta," kinnitab ta.

Kindlasti ei ole kogu kiirtoit nii-öelda paha. Tuleb vaadata, mida ning kui tihti süüakse. Inimene, kes sööb hamburgerit kuus korra või veel harvem, ei tee oma tervisele halba, kui ta muul ajal toitumissoovitusi silmas peab. Iga päev lõunaks 100 grammi kartulikrõpse süües on tulemus samas väga kurb - palju rasva, soola ja töötlemisprotsessi käigus tekkinud kahjulikke aineid ning vähe või üldse mitte vitamiine.

Kui inimene järgib oma toitumises üldisi soovitusi - tasakaalustatust, mitmekesisust, vastavust vajadustele ja mõõdukust -, siis ei tohiks ka õigesti valitud kiirtoit probleeme tekitada.

Veel paar kuud tagasi sõin iga päev McDonaldsis või lähedal asuvas kiirtoiduputkas. Alati oli kiire. Tõuke kiirtoitu süüa andis ka see, et keegi läks alati sinna lõunat tooma ja siis sai ka endale tellitud või ise järgi mindud. Peagi hakati tööl aga selle kallal nokkima, et kontor iga kord McDonaldsi toidu järele haises.

Nüüd käin hommikuti Statoilist läbi ja võtan suure kanasalati, mis mulle tohutult maitseb. Ma ei söö seda tervislikkuse, vaid maitse pärast. Ma ei jälgi, kui tervislikku toitu ma parajasti söön, vaid söön seda, mis maitseb. Lisaks kiirtoidule müüakse ka tervislikumat salatit ning värskeid mahlasid. Ei tasu ise loll olla ja kiirtoitude seast kahjulikumat välja noppida. Oma lapsele ma siiski kiirtoitu ei luba.