Kinnisvaraspekulant: hoian oma kortereid

Gert D. Hankewitz 12. juuni 2007, 00:00

Neli aastat Eestis kinnisvaraga tegelenud britt Darren Goodson ostis oma esimese korteri Tallinnas Tatari tänaval hinnaga 17 000 krooni ruutmeeter, praeguseks on ruutmeetri hind kasvanud 44 000 kroonini.

Miks otsustasid Eestisse investeerida ja millal see oli?

Tulin Eestisse külla ühele sõbrale, kes leidis endale siit ühe imelise Eesti tüdruku, hiljem temaga abiellus ja kolm last sai. See oli aastal 2001. Kuna ehitasin üles oma kinnisvaraportfelli Londonis, mõtlesin, et Eestigi võib-olla hea koht, kuhu investeerida. Leidsin, et Eesti on imeline koht, mida külastada, ja tundsin, et see riik võib väga edukaks ja rikkaks muutuda.

Millega siin alustasid, mis oli esimene asi, mille ostsid?

Alustasin siin koos oma väga hea sõbra ja nüüdse äripartneri Mack Pateliga 2003. aasta suvel. Mõlemad ostsime oma esimese uue korteri Tatari tänaval. Korterid olid 55 ruutmeetrit suured, ühe magamistoaga ning maksid 914 000 krooni tükk - ruutmeetri hind umbes 17 000 krooni. Praegu maksab seal ruutmeeter kuskil 40 000 krooni.

Välisinvestorina ei olnud ostmine lihtne. Viis kuud kulus korteri leidmisele, seitse kuud, et see täielikult möbleerida ja rendivalmis seada. Üürisin seda lühikesteks perioodideks välja ja kasutasin ise Tallinna külastades.

Kui suure summa sa kõigepealt siia investeerisid?

Esimene summa läkski esimese korteri peale - 914 000 krooni. Tõsi, ma maksin sellest sisse vaid 25%, ülejäänu tuli Nordea Pangast. Koos mööbli ja ostmiskuludega 450 000 krooni.

Kui palju sul praegu siin kinnisvara on?

Praegu on mul Tallinnas kümme korterit, kõik kesklinnas. Hiljuti ostsin kolm korterit ka Tornimäe kõrghoone 26. korrusel, sealt on suurepärane vaade linnale ja sadamale. Korterite koguväärtus on küll salajane, aga jääb umbes 30 miljoni krooni kanti.

Aga kui palju sa teeninud oled?

Päris täpselt seda öelda ei oska, võib-olla 10 miljonit, aga seegi on praegu kinnisvara all.

Millised Eesti äri head ja vead on sulle silma jäänud?

Üks paremaid asju Eesti äris on see, et peaaegu kõik räägivad hästi inglise keelt. See parandab usaldust inimeste vahel.

Suurim raskus siin tegutsemisel oli ehk see, et mul polnud aega piisavalt palju siin olla, sest pidin tegelema teiste äridega Londonis. Lendasin siia iga kuue nädala tagant ja see venitas kõik protsessid pikemaks.

Kas praegu kavatsed kinnisvara juurde osta või vastupidi - kiirelt müüa?

Plaanin oma portfelli pikka aega hoida. Arvan, et Eesti majandus jätkab 8-10protsendilist kasvu järgmised kümme aastat, samuti seda, et palgad kasvavad 10 protsenti aastas. See on kinnisvaraturule hea.

Siiamaani olen müünud ühe objekti, kuid see oli ka ainult selleks, et Rumeenia turule investeerida. See on praegu kõige kuumem kohta Euroopa Liidus.

Usun, et kümne aasta jooksul saab Eesti kümne rikkaima riigi sekka (elaniku kohta) ja viieteist aastaga trumpab võib-olla isegi Soome üle.

Kuidas sa oma Eesti partnerid leidsid?

Neeme Liivlaid ja Nele Tehu said mu partneriteks eelmisel aastal, kui ehitasime üles oma agentuuri Goodson ja Red. Põhimõtteliselt ühinesid kaks firmat Goodson Property Group ja RED Group. Viimane neist korraldas, ja teeb seda praegugi, mu korterite rendile andmist turistidele, välisärimeestele või ka kohalikele.

Kuidas firmal läheb?

Meil on umbes 60 välisinvestorit ja oma uue agentuuri tarbeks alustasime ka reklaamikampaaniat. Tahame Tallinnas viie suurema kinnisvarabüroo sekka jõuda.

Kavatseme kontorivõrku ka Ida-Euroopasse laiendada.

Mis sind meie ärikultuuris tõsiselt imestama paneb?

Olen avastanud, et siin on palju lihtsam asju ära teha kui Suurbritannias. Näiteks pangakonto avatakse siin 30 minutiga, Inglismaal võib see nädala võtta. Kinnisvara tagatisel saab laenu 3-4 päevaga, seal võib see kuu võtta. Kinnisvara ostetakse või müüakse nädalaga, seal 3-4 kuud. Need asjad üllatavad mind.

Kinnisvaraspekulantide hulk on väiksemaks jäänud. Kuna hinnad ei jätka endist tõusu ja müügis on palju kortereid, mille seast valida, pole spekulatiivsel eesmärgil ostetud korteri edu enam garanteeritud.

Spekulantide hulga vähenemist tõestab ka see, et uute korterite müük enne maja valmimist on vähenenud. Inimesed, kes otsivad endale kodu, soovivad enamasti enne ostu sooritamist seda oma silmaga näha ja käega katsuda, nemad ootavad, et maja valmis saab.

On näha ka trendi, et arendaja müüdud korterid ei tule uuesti müüki enam endises tempos, mis näitab, et spekulante tänases ostjaskonnas nii palju enam ei ole.

Spekulante on olnud nii eestlasi kui ka välismaalasi, aga ülekaal on ikkagi eestlaste poolel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing