Kilekott tassib poodidele mitmekordset kasumit

Sul ju võib ehk ollagi oma riidest toidukott, kuid pahatihti märkad sa poes, et oled selle unustanud auto pagasiruumi või koju, ning taas vinnad sa toidu koledasti krabisevasse kilekotti. Ja mis visa järjekindlus sunnib poode küsima juba aastaid odava kilekoti eest 1.50?

Küsides ühelt suurelt kilekotte pakkuvalt firmalt Kek Trading International ASilt hinnapakkumist, selgus, et ostes minimaalselt 8000 puna-valget tavasuuruses ostukotti, on koti tükihind 45 senti. Võib arvata, et suurtes kogustes tellivatele püsiklientidele on kilekoti hind veelgi soodsam. Et enamikus poodides on kilekoti hind justkui kokkulepitult 1.50, teenib pood iga kilekoti pealt vähemalt 1 krooni.

Eesti suurim toidukauplustekett Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK), kuhu alla kuuluvad Maksimarket, Konsum, Edu, A&O ning E-Ehituskeskus, müüb ühes kuus kokku 750 000 kilekotti. Aastas teenib ETK kilekottide müügilt ligi 9 miljonit krooni.

"Koti müügihinna sisse on arvestatud kõik kulutused seoses koti ostmise, tellimise, reklaami trükkimise, transportimise ja müümisega poes ning eelnevaga seotud riiklikud maksud. Pärast eelnimetatud kulude katmist ei ole kilest ostukottide müügist teenitav tulu märkimisväärne," ütleb Eesti Tarbijateühistute Keskühistu kommunikatsioonijuht Regina Aasumets.

A-Selveri juhatuse esimees Ain Taube kinnitab, et kilekoti hinna osas pole kaupmeestel mingit kokkulepet. "See, et Eesti toidukauplustes kilekotid tasulised on, tuleneb paljuski meie asukohast Euroopa kaardil ja sellest, et oleme palju eeskuju võtnud just Põhjamaade kaubandusest," räägib Taube.

"Suure tõenäosusega võib ka väita, et tasuta jagatavate kottide puhul oleks looduse saastamise oht märksa suurem," ütleb ta. Taube lisab, et riidest poekotid on muutumas üha populaarsemaks.

Rimi Eesti Food ASi suhtekorraldusjuht Merike Mikk ütleb, et kilekottide tellimine on jaekaubanduse jaoks suur kuluartikkel. "Kui me annaksime selle ostjale tasuta, peaksime selle võrra tõstma teiste toodete hindasid. Kilekott on ka selline asi, mida klient saab ise asendada - näiteks võtab poodi tulles oma koti kaasa. Sel põhjusel eelistamegi kilekotte müüa, et ka teised hinnad saaksid olla kliendi jaoks soodsad," selgitab ta. "Eraldi teema on see, et kui kilekotte anda tasuta, võetaks neid kindlasti rohkem kui praegu. Samas teame, et kilekotid saastavad loodust, ning see tähendaks ka seda, et tasuta saadud asja jäetaks suure tõenäosusega ka kergemini igale poole vedelema."

Miks on kilekoti hind 1.50? "See on väljakujunenud hind, mis on seotud otseselt kilekoti omahinnaga. Arvestades seda, et kilekotid on suurtes kettides enammüüdud toodete seas, ongi selle hind kujunenud üsna sarnaseks omahinnaga, mingit suurt kasumit kauplusekett kilekottide müügi pealt ei teeni," ütleb Maxima avalike suhete juht Erki Erilaid.

"Kuna meie kauplustest enamik on odavpoed, siis kilekott pole meil eriti ostetav kaup," lisab Erilaid. Maxima ühtekokku 39 poodi külastab päevas 1500-2000 inimest ning müüakse kümneid tuhandeid kilekotte.

Ka Erilaid rõhub keskkonnasäästlikkusele. "Ökoloogia seisukohalt on kilekoti hind õige ja võib kõrgemgi olla. See paneb inimesi loodusele mõtlema ja ehk eelistama paberkotti," leiab Erilaid.

Kilekotitootjad väidavad, et eriti kasumlik äri see nende jaoks pole. Näiteks Estiko-Plastarist öeldi, et kuna toote hind on nii madalaks aetud, pole poodide ostukotid nende huvi.

Cortex Eesti AS varustab kilekottidega ETK , Prisma, paljusid tarbijateühistute ja majandusühistute poode. Lisaks RR Lektuse ja paljude teiste firmade kauplusi.

Cortex Eesti juhatuse esimehe Peeter Loopere sõnul tellitakse korraga vähemalt üks alus ehk 27 000 kilekotti.

"Kilekottide hulgimüük on üsna tagasihoidliku ühiku kasumiga äri. Pigem teenitakse siin suurte mahtude pealt. Pakkematerjalide hulgas on tunduvalt suurema kasumiga tooteid," räägib Loopere.

Cortex Eesti eelistab Loopere sõnul Euroopa tootjate toorainet, olenevalt kliendi vajadustest ja soovidest, Aasia tootjate kvaliteet on üsna kõikuv.

Loopere hinnangul suurendaks tasuta kilekottide jagamine nende kasutamist, samas ei aita see kaasa keskkonda säästvale tarbimisele.

Kriptoni tegevjuht Andres Kalf ütleb, et nad toovad materjali Kaug-Idast. Kilekotte tellivad firmalt näiteks Selver ja Kaubamaja. Kalf ütles, et kilekoti alghind poodide jaoks sõltub materjalist, suurusest ja värvitrükist.

Kalfi sõnul kasutab kogu maailm rohkem krabisevast materjalist kotte, kus on sees vähem kilet, mida on odavam toota ja mis reostavad vähem keskkonda. Kalfi sõnul talub krabisev materjal enam raskusi, kuid ei kannata teravaid nurki - mõni vorsti- või juustupakk võib kilekoti puruks reibida. Paksemast kilest kottide sangad aga venivad ning lähevad katki.

"Võrreldes välismaaga on Eestis tunduvalt vähem kilekotipahna. Kui välismaal lendlevad toidupoe kilekotid tänaval prügikastide juures, siis eestlane kasutab kilekotti justkui topelt - nii kauba jaoks kui ka hiljem prügikotina," ütles Kalf. "Kokkuvõttes on loodusele kasulikum, kui kilekoti eest küsitakse raha," ütleb ta.