Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krapperi elu kolmes riigis

Ardo Kalda 14. juuni 2007, 00:00

Milline on Teie senine töökarjäär?

Olen Toyota heaks töötanud pea kogu oma ärikarjääri. Praeguseks jookseb juba kuueteistkümnes aasta. Enne töötasin ühe aasta arvutiäris. Olen hariduselt ärijuht, omandasin selle Kopenhaageni ärikoolis. Toyotas alustasin tarbesõidukitega ja äriklientidele müümisega. Sel ajal oli firmaks Toyota Danmark. Meil läks omal alal tõeliselt hästi, meie turuosa oli enam kui kolmkümmend protsenti. Samal ajal töötasime ka toote endaga ehk tegelesin ka hindade ja turundusega.

Eestis pole meil tarbesõidukitega hästi läinud. Sel aastal on asi juba parem, kuid tegemist on minu väikese projektiga, sest tarbesõidukid on mulle südamelähedased ja ma usun meie tugevasse tootesse.

Kui internet tuli äkitselt eikusagilt, siis tegelesin ka selle alaga. 1996. aastal avasime esimesena oma veebikülje. See oli mulle väga huvitav projekt. Edasimüüjatele tuli ju samuti selgitada veebilehe vajadust. Mäletan siiani koosolekuid edasimüüjatega, mille teemaks oli mis on internet. See oli vaid kümme aastat tagasi.

Toyota Danmarkis toimus generatsioonide ehk juhtkonna vahetus. Sattusin samuti juhtkonda, hakkasin tegelema klientidega. Minu osakond tegeles erinevate probleemide ja kaebustega, mis klientidel olid.

Meie firma võeti üle 1999. aastal Toyota poolt. Peale juhtkonna vahetust olin vastutav IT ja koolituse valdkonnas. Sel ajal töötasime ka suure projekti kallal, milleks oli Toyota upitamine. Me polnud sel ajal Euroopas veel väga kõvad tegijad ja ärilises mõttes oli see üsna suur projekt. See oli minu jaoks väga huvitav.

2003. aastal otsustas Toyota luua Toyota Nordicu. Selle firma ideeks oli, et erinevate maade inimesed peaksid märksa rohkem koostööd tegema, eriti turunduse valdkonnas. Kindlat suunda polnud, millega täpselt tegelema peaks, kuid see oligi esimene ülesanne, et mis teha saaks efektiivsuse kui ka maksumuse mõttes. Toyota on põhjamaades väga tugev ja pidi tänu uuele asutusele veel tugevamaks saama. See polnud lihtne ülesanne, sest enne polnud erinevate maade firmad omavahel koostööd teinud. Lõpuks saavutasime suuri tulemusi. Näiteks on Toyota suurim reklaamiandja autotootjatest põhjamaades. Ühendasime kõikide reklaamid ühe agentuuri alla ja säästsime sellega kokku ca miljon eurot.

Kas Teid huvitavad autod või olete selles firmas seepärast, et see on äriliselt huvitav?

Ma ei ole autoentusiast. Mulle meeldib nende firmaga seotud olla. Kvaliteet on üks asi, kuid see mõiste ei laiene ainult autodele. Näiteks see, et ses firmas koheldakse inimesi nagu oma sõpru või peret. Kui öeldakse et klient on kuningas, siis siin firmas on sul kaks kuningat, üks on klient ja teine on edasimüüja. Kui nüüd tegelevad kõik kliendi rahuoluga, siis näiteks Toyota oli esimene, kes selle tõsiselt autofirmadest ette võttis. Oleks raske end kujutleda töötamas mõne teise autofirma heaks. Kui ma millalgi peaks oma valitud rada vahetama, siis ma ei oleks autotööstusega enam seotud.

Toyotas on palju jaapanlasi. Kas Teie teete asju rohkem nende moodi?

Neil on väga suur austus kohaliku turu tundmise vastu. Nende suhtumine on, et müük ja turundus on kohalik rida. Neil on loomulikult oma arvamus. Nad küsivad palju küsimusi, arvatavasti on nad küsimuste küsimise maailmameistrid. Kui sa mõtled, et sa oled nüüd oma jutu rääkinud ja selle ala katnud, siis võivad nad palju küsimusi juurde küsida. Arvatavasti on see nende üks tugevusi.

Toyota töötajad on oma kohale üsna truud. Kuidas töötajaid motiveerite?

Üks meie põhimõtteid on, et kui sa oled küllalt hea, et tulla uksest sisse ja saad palgatud, siis me usume, et sa võid areneda väga erinevates suundades. Näiteks mina olen tegelikult hariduselt spetsialiseerunud turundusele, siis siin olen tegelenud näiteks IT-ga. Algul oli küll tunne, et mis see nüüd siis on. Kuid väljakutsete mõttes on see väga hea. Sa oskad teistmoodi küsimusi küsida.

Kui panna turundusspetsialistist taanlane kolmeks aastaks kvaliteedikontrolli, siis ta arvatavasti lahkuks töölt. Jaapanlane on aga selliste väljakutsetega harjunud ja on nende üle õnnelik. Nüüd on see normaalseks saamas ka Euroopas. On juba üsna tavaline, et inimene, kes on kümme aastat finantsalal töötanud saab näiteks Küprose või Kreeka piirkonnajuhiks müügialal. Vastuseks küsimusele ongi see, et kui sa kaua firmas töötad, siis sa ei pea neid samu asju tegema, vaid saad ala vahetada.

Kasv on ka kindlasti huvitav. Näiteks peab praegune Toyota Baltic, kus on kakskümmend inimest, lähiaastatel rohkem kui kahekordistama oma töötajate arvu. Ma tean et see pole lihtne, leida siia töötajaid, kuid lootus, et siin on meie bränd väga tugev, meelitab ka uusi töötajaid.

Kas te ei kartnud Eestisse tulla, poliitiline situatsioon polnud just kõige stabiilsem?

Ei kartnud. Ainuke mure oli kas meil on turvaline. Kui siin käid ja saad aru, millised on inimesed, siis sa enam ei karda millegi pärast. Kõige suurem erinevus meie maade vahel on liikluskultuur. Siin kihutatakse, sõidetakse siserajalt mööda ja ei peeta jalakäijatest lugu.

Kui mul tekkis võimalus tulla juhtima Toyota Balticut, ei teadnud ma Baltikumist midagi. Teadsin vaid niipalju, et Taani lipp on sündinud Tallinnas. Naljakas kokkusattumus on see, et minu poja nimi on Valdemar, mis on selle Taani kuninga nimi, kes oli siin 13. sajandil. Tulin siia mitu korda, et uurida, kuidas siin elu on.

Tööna oli väljakutse väga huvitav. Mulle väga meeldib Toyotas, kuid Taanis on asjad korras ja jooksevad. Siin on aga totaalselt teine situatsioon ja turg. Minu ülesandeks ongi Toyota Baltic saada kindlalt oma jalgadele seisma ja saada veelgi suurem turuosa, kuigi meil läheb siin niigi hästi.

Kui palju teate Eesti majandusest?

Üks põhilisi asju on see, et kasv on suurem kui inflatsioon. Kui see nii jääb, siis see on väga hea märk. Kui need kaks näitajat teineteisele lähenevad, siis see on juba ohu märk. Teil olid hiljuti valimised, kus loobiti palju lubadusi, millest paljude peale tekkis küsimus, et kuidas see küll töötada võib?

Töötus on teil samuti väga madal. On näha et inimestel on soov areneda ja end harida. On näha, et eestlased töötavad väga kõvasti. Kui siin on 40 tunnine töönädal siis näiteks Taanis on 37 tunnine. Kui siin on neli nädalat puhkust siis Taanis on üle kuue nädala.

Siinne liisinguturg on väga arenenud. Kui pea 90 protsenti autodest ostetakse liisingusse, siis see on suhteliselt ebaharilik.

Peale Toyota on teisigi tugevaid brände, mida nad valesti teevad, et on nii kaugel maas?

Üks meie tugevaid eeliseid on meie kaks väga head edasimüüjat. Ka see on plussiks, et Toyota Baltic on Toyota oma ja me ajame oma asja ehk tegeleme turunduse ja muu sellisega ning edasimüüjad saavad müügile keskenduda. See kui tegeled mõlemaga, siis see ei pruugi nii hästi õnnestuda. Hea müügi retseptiks on keskendumine kliendi rahulolule ja hea toode.

Milliseid muutusi me Toyota arengus Baltimaades näha võime?

Baltikumis tervikuna vajame me rohkem edasimüüjaid. Täna on meil Riias ainult kaks ja kolmas tuleb veel juurde. Seda on vähe. Eestis on piisavalt, kuid mujal mitte. Osad segmendid vajavad tõstmist, eriti väikeautod. Suurt tähelepanu vajab tarbesõidukite pool. Me oleme läbi sõiduautode ühenduses firmaomanikega ja selle kaudu me peaks rohkem äriklientuurile ligi saama ka tarbesõidukitega. Ka kasutatud autode turule peame tähelepanu pöörama. See toimib praegu väljaspool meie edasimüüjaid.

Olenemata suurest edust ei saa me puhata, sest konkurendid tahaks meist ju ikka paremad olla. Praegu olen ma ainus välistöötaja Toyota Balticus, sest ülejäänud on eestlased. Me peaksime arvatavasti looma töökohad Läti ja Leedu turu juhtidele, kes oma turge paremini mõisatavad.

Kui palju Teil oma pere jaoks aega jääb?

Ma reisin palju, sest mul on kolm maad hallata. Ma üritan õhtusöögiks kodus olla, et me saaksime kõik koos süüa. Ma teen võib-olla hiljem veel tööd, kuid ma olen kodus. Ma ei toimiks siin, kui mu pere ei toimiks siin. Ma näen oma kahte last hommikuti ja õhtuti ja nädalavahetusel. Me käime vahest uisutamas. Lastega tegelemine on ka selles mõttes hea, et saab mõtted töölt eemale.

Mis on Teie hobid?

Ma olen golfi juba lähemale kolmkümmend aastat mänginud ja see on üks oluline osa minust. Ma pole siinsetel väljakutel veel mänginud, kuid küll ma sinna ka jõuan. Taanis on golf rahvaspordi staatuses ja pea kõik inimesed saavad seda endale lubada. Meil oli igal aastal Toyota võistlus enam kui sajas klubis üle maa.

Olen kuulnud, et Teile meeldib sushit teha.

Mulle meeldib väga süüa teha, eriti Jaapani toitu ja loomulikult seda ka süüa. Sushi on väga huvitav. Hiljuti oli kogu Toyota Balticul sushi koolitus. Sul on vaja palju toiduaineid ja väga oluline on hea korralik riisikeetja. Ma ostsin enda oma mõnda aega tagasi Jaapanist. Aasias on selline aparaat kõigil. Sushi juures on riis väga oluline.

Teen sushi rulle kindlasti korra nädalas, sest lastele meeldib see ka väga. Tõin näiteks Taanist 20 kg riisi kaasa, sest ma ei teadnud kas ma saan seda siit osta. Kuid paistab, et saab.

Huvitav sushikogemus oli mul Jaapanis, kus käisime kell viis hommikul kalaturul ja sealsamas kõrval on väikesed sushikohad, kus saab juba kell seitse süüa. Peab tunnistama, et toit on parem, kui sa sööd seda seal, kust see pärit on. Itaalia toit on ka Itaalias parem kui Kopenhaagenis.

Näiteks kinkis mu endine jaapanlasest ülemus mulle puust nõu, kus segatakse sushiriisi, kui äädika ja suhkru segu sisse pannakse. Siis tuleb toit parem, kui sellises traditsioonilises nõus seda teha.

Tööalaselt on Kristian väga pühendunud ja Toyota-meelne inimene, kellele meeldib juhtida protsessi ning minna lõpuni asjadega, millesse ta usub. Vahel võib ta olla üsna kangekaelne ning jääda oma seisukohtadele kindlaks. Ta on väga avatud uutele ideedele ning üritab neid innukalt tutvustada ja teostada. Persoonina on Kristian lahke ja südamlik, samuti perekeskne. Pärast poja sündi mängib ta golfi palju vähem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing