Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkus ja veel kord puhkus
Veel nädal valguse poole, siis lõõmavad tuleleegid ja varsti imetleme augustikuist tähistaevast. Nii üürike see Eestimaa suvi ongi.
Mõtlen, et kus on meie, põhjamaa inimeste jaoks õigem olemine. Kas lõputuna tunduvas sügis-talves või üürikeses suves, mil hetkeks kui paisu tagant hing välja pääseb ja lennata tahab.
Vähesega tuleb mõistlikult ringi käia, paljut on aega hiljem laristada.
Nii et suvel tuleb võtta ajalt ja ilmalt nii palju kui võimalik ning teha kõike maksimaalse kire ja andumusega.
Seejuures suhtuda puhkusesse äärmiselt tõsiselt. Ma mõtlen, et tulebki puhata. Päriselt.
Olla avatud seiklustele ja uuele, et oleks millest sompus ilmade tulekul energiat saada.
Saabuvat nädalavahetust võiks tinglikult nimetada festivalide omaks.
Raplas Rabarock, Haapsalus Airport Jam. Tartu peibutab hansapäevadega, Suure-Jaanis koguneb klassikute eliit.
Järjest alustavad ka suveteatrid. Juuni lõpus tuleb Ugala teater välja kahe suvelavastusega, Muusikaliteater pakub aga suvesse ülimalt sobivat lavalugu "Tutvumiskuulutus".
Muidugi on ka pea viimane aeg jaanipeo plaanide tegemiseks, sest sel aastal pole eestlaste suurima rahvapeo tarvis lisa vabu päevi jagunud. Seetõttu peaks oma kulgemised hästi läbi plaanima, et pidustustest maksimumi võtta.
Muidu ei jää sõnajala õie otsimiseks aega.