Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uudised

ÄP 06. juuli 2007, 00:00

Lisaks kukeseentele, mille hooaeg on tuure kogumas, võib turulettidelt leida suures koguses mitmeid kodumaiseid metsamarju.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi vanemteadur Taimi Paal, kes veetis kolm kuud oma üliõpilastega Tartumaal Järvseljal, ütles Postimehele, et marju leidub metsa all piisavalt. Tema hinnangul võib Järvseljal nähtu põhjal teha järeldusi kogu Eesti kohta. "Seal on suhteliselt külm ja olud on karmid, nii et kui seal juba marju on, leidub neid kindlasti ka mujal," lausus Paal.

Vanemteaduri hinnangul võib tänavu üle pika aja taas loota head muraka-aastat. "Ka jõhvikas paistab ilus ja metsmaasikaid on palju," ütles Paal. Samuti on palju vaarikaid. Veidi kehvem pidavat lugu olema mustikatega. Küll aga on esimesed mustikad sel aastal varakult valminud, kui tavaliselt valmivad mustikad 7.-8. juuli kandis, siis sel aastal nägi Paal esimesi küpseid marju juba 20. juunil.

Seeneteadlane Erast Parmasto jääb seenesaagi ennustamisega pisut vaoshoitumaks. Ta pole ise viimasel ajal metsas käinud. Parmasto sõnul olid juuni lõpus müügil olnud kukeseened liiga pisikeselt ära korjatud. "Üldiselt on ilmad aga niisugused, et seeni peaks tulema küll, on olnud soe ja vihmane samuti," hindab seenevana olukorda.

Mais Turu-uuringute ASi läbiviidud üle-eestilise elanikkonna uuringu andmetel tarbib 72 protsenti ehk üle 750 tuhande Eesti elaniku vanuses 15-74 pudelivett.

Pudelivee eelistuste pingerida juhib ülekaalukalt mullidega vesi (59 protsendi tarbijate eelistus), 18 protsenti pudelivee joojatest valib gaasita vee ning uue tarbijarühmana joonistuvad välja lisaväärtusega vee (magustatud vesi, kuhu on lisatud vitamiine, mineraale jm) tarbijad, keda on kuni 75 000.

Eestimaalaste eelistatuimad veemargid on Aura (23 protsenti), BonAqua (18 protsenti) ja Värska (18 protsenti).

Uuringu tellis Eesti joogituru liider A. Le Coq, et teada saada, mis suunas on aastaga eestimaalaste veetarbimise eelistused ja harjumused liikunud. A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et aasta tagasi tehtud uuringuga võrreldes on pudelivee joojate hulk Eestis kasvanud 58 protsendilt 72ni, mis kinnitab veenvalt pudelivee-kultuuri võitu Eestis kraanivee tarbimise asemel.

Viimase aastaga on tekkinud magustatud vee tarbijate rühm, keda on ligi 10 protsenti pudelivee joojatest ning kuhu kuuluvad valdavalt kooli- ja üliõpilased ning noored, kes elavad linnades ning kelle hulgas on võrdselt nii mehi kui ka naisi. Valdav enamus pudelivee joojatest, 59 protsenti, on kindlaks jäänud eestimaalaste lemmikule - mullidega veele. Selle eelistajate hulk ning ka müüginumbrid on aastaid olnud kõrgeimad.

Kindlalt eristub gaasita vee eelistajate grupp pudelivee tarbijatest. Nende hulgas domineerivad kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga juhtival positsioonil olevad inimesed.

Naistele ja vanematele inimestele on tervislikkuse aspekt vee joomisel märksa olulisem kui meestele, kes eelistavad pudelivett väga praktilisel põhjusel - janu kustutamiseks. Võrreldes naistega eelistavad mehed enam maitsestatud vett.

Peredes, kus on alaealised lapsed, tarbitakse pudelivett igapäevaselt samuti statistiliselt oluliselt rohkem (38 protsenti).

Kuressaare haigla kirurgiakliiniku ülemarst Toomas Tartes ütles ajalehele Meie Maa, et üks hammustatutest oli päris raskes seisus.

Tavaliselt fikseerib Kuressaare haigla aastas paarkümmend rästikuhammustust. Tänavu on pool tavapärasest salvata saanute arvust juba täis.

Kuigi haiglal on rästikumürgile vastumürk olemas, pole seda juba aastaid kasutatud. "Kui haige seisund vähegi kannatab, üritame seerumit mitte kasutada," rääkis Tartes. "Ei tea, mis tõugu need Saaremaa rästikud on, kuid hammustada saanute seerumiga ravimine võrduks sellega, kui topiks Žigulile Fordi kumme alla."

Vastumürk on küll hea vahend, aga seda kasutatakse vaid viimases hädas. Kriitilises seisus patsiendil võib seerum põhjustada allergiat.

Sel aastal on hüppeliselt tõusnud puukborrelioosi nakatunute arv.

Kuue kuuga registreeriti 135 haigestunut, mis on enam kui poole võrra rohkem eelmise aastaga võrreldes, vahendas ETV24 "Aktuaalset kaamerat".

Puukentsefaliiti haigestumine on jäänud stabiilsele tasemele.

Puukborrelioos on bakterite põhjustatud nakkushaigus, mida levitavad puugid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:33
Otsi:

Ava täpsem otsing